Olulisemate haridusindikaatorite võrdluses kuulub Eesti samasse rühma maailma arenenud riikidega. Küll toob OECD välja, et mitmes haridusvaldkonnas on Eesti teistest riikidest oluliselt enam suurendanud rahastamist.

Eesti kohta avaldatud teates tuuakse esile meie kõrget haridustaset: keskhariduse omandanute määr on 89% (OECD keskmine 73%) ning kõrgharidusega inimeste määr 36% (OECD keskmine 30%), mida põhjendatakse sellega, et Eesti investeeringud haridusse on ajalooliselt olnud märkimisväärsed.

Enam kui 60% (ajavahemikul 2000-2008) suurenesid Eesti kulutused üld- ja kutseharidusse, selles võrdluses oleme teisel kohal ning ületame kaks korda OECD keskmist. Samal ajal on õpilaste arv Eestis vähenenud veerandi võrra, kuid OECD riikides jäänud suhteliselt stabiilseks.

Ajavahemikus 2000–2008 on kasvanud ka kõrgkoolide kulutused õppija kohta. OECD riikide keskmine rahastamine kasvas 14%, Eestis 32%. Oma osa on siin kindlasti selles, et noored pürivad järjest kõrghariduse poole: OECD riikides kasvas üliõpilaste arv vaadeldaval perioodil veerandi võrra, Eestis 16%; suurem kasv üliõpilaste arvus jäi meil perioodi 1995-2000, kui kasv oli 66%; OECD riikides samal ajavahemikul 21%.

Õpetajate reaalpalgad kasvasid 2005.-2009. aastal praktiliselt kõigis OECD liikmesriikides, Eesti õpetajate palk kasvas kõigi võrreldavate riikide seas enim, 46%. Õpetajate töötasu suurus on paljudes riikides seotud kooliastmega – mida kõrgemas kooliastmes õpetaja tunde annab, seda kõrgemat töötasu ta teenib. Eesti kuulub koos Austraalia, Inglismaa, Kreeka, Iirimaa, Portugali, Šotimaa, Slovakkia ning Sloveeniaga aga riikide gruppi, kus õpetajate töötasu suurus ei ole seotud kooliastmega.

Siiski on meil õpetajate neto- ning brutopalgad võrreldes ülejäänud OECD riikidega suhteliselt madalad. Haridus- ja Teadusministeerium soovib koostöös kohalike omavalitsustega leida kokkuhoiuvõimalusi, et tõsta kvalifitseeritud õpetaja palka märgatavalt.

2009. aastal oli tööpuudus OECD liikmesriikides keskmiselt 4,5%. Täna avaldatud ülevaate andmetel oli akadeemilise kõrgharidusega meeste seas OECD riikide keskmine tööpuuduse määr 2009. aastal 4,1% ja akadeemilise kõrgharidusega naiste seas 4,4%, siis Eesti vastav näitaja oli 5,2% ja 4,7%. Põhiharidusega inimeste tööpuuduse määr oli OECDs keskmiselt meeste seas 12% ja naiste seas 12,3%, Eestis vastavalt 23,9% ja 22,5%. Need andmed kinnitavad ammu väljaöeldud tõsiasja, et hea haridus on parim viis kindlustada end tööpuuduse vastu.

Kolmapäeval, 14. septembril kell 9 algab Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis OECD haridusvaldkonna uuringuid ja analüüse ning hariduskomitee tegevusi tutvustav seminar, mis annab ülevaatliku ja põhjaliku pildi neist OECD analüüsidest ja haridusnäitajatest, mida riigid hariduspoliitika kujundamisel oluliseks on pidanud, ning kajastab ka Eesti seisukohti tulevaseks koostööks.

Loe ka: “Education at a Glance 2011”.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 13. septembril 2011