Martin Ripley on visionäär ja oma ala vaieldamatu tippspetsialist maailmas. Ta oli Briti valitsuse hariduse e-strateegia juht ning nõustab praegu PISA 2014 elektroonilise testi ideoloogia väljatöötamist.

Ka Eestil on kogemus keeleuuringu SurveyLang ja PISA testide elektroonilise osa läbiviimisest. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses on elektroonilise infosüsteemi (EIS) arendamine jõudnud etappi, kus on valmimas korraldusmoodul ning täidetakse  ülesannete panka  põhikooli kolmanda astme ulatuses. Nii et Martin Ripley käsitlus elektroonilise hindamispanga arendamisest  ning hariduse ja hindamise rollist 21. sajandil oli igati ajakohane.

Õpetame ei tea kellele ei tea mida...

Alustuseks pani Martin Ripley konverentsil osalejad mõtlema selle üle, et tänu tehnoloogia ülikiirele arengule  ei ole õpetajad kunagi varem olnud nii keerulises olukorras kui praegu: õpilasi tuleb ette valmistada töökohtade jaoks, mida täna pole veel olemaski; neid tuleb ette valmistada töötamiseks tehnoloogiatega, mida täna pole veel leiutatudki ning neid tuleb õpetada lahendama probleeme, mille puhul me täna veel ei teagi, et tegu on probleemiga. USA tööturgu uurivad teadlased ennustavad, et tänane õpilane on 38. eluaastaks töötanud vähemalt 14 ametikohal. Tudengid, kes alustavad õpinguid täna, lõpetavad kolme aasta pärast juba vananenud teadmistega… Mida õpetada, et tagada õpilasele edu?

Hindamissüsteem määrab õpetamise sisu

Martin Ripley leiab, et hindamissüsteemid annavad teada, millised peaksid olema prioriteedid õppekavades ja kuidas õpetada. Hindamine on ju tagasiside õpilaste taseme ja teadmiste kohta, samas et hindamissüsteemi muutused hakkaksid mõjutama õpetamist, läheb aega kümneid aastaid. Lihtne näide on üleriigilised eksamid: õpetaja õpetab seda, mida eksamil küsitakse. Mida ei küsita, jääb õppeprotsessis tahaplaanile. Inglismaagi on hädas meedias avaldatavate koolide pingereaga, kõik tahavad eksamitulemustega head kohta saavutada. Kool pingutab väga, et kolmelisest õpilasest saaks neljaline, samas viielise õpilase võimete arendamisega nii väga ei tegeleta. Ehk ettekandja sõnum oli väga selge: olemasolev hindamissüsteem dikteerib selle, kuidas õpetajad koolis käituvad. Martin Ripley arvates on kommentaar hinde kõrval oluline, see aitab õpilast, mitte lihtsalt number töö all. Tähtis pole niivõrd õige/vale tulemus, vaid see, kuidas õpilane tulemuseni jõuab; missugune oli tema mõttekäik, et ta ühe või teise järelduseni jõudis.

E-eksam mõjutab IKT kasutamist koolis

Kuidas on seotud e-testid ja hindamine, kuidas need koos mõjutavad õpiprotsessi?
Martin Ripley arvates peaks (mistahes) riigi haridussüsteem kõigepealt otsustama, missugune tee valitakse. On võimalik korraldada ka pealtnäha suur e-möll: kõik toimub elektroonselt, nii testide täitmine kui hindamine, kõik justkui sujub. Aga kui testide sisu jääb samasuguseks nagu need olid paberil eksamite ajal, pole asjal mõtet.

E-test annab õpilaste teadmiste kontrolliks ja hindamiseks tunduvalt suuremad võimalused kui paberkandjal test, see annab ka õpilasele parema ning kiirema tagasiside oma teadmiste kohta, ning see tähendab ka innovaatilisemat õpetamist ja õppimist.  Martin Ripley tõi välja kümme punkti, miks e-eksam on parem kui eksami sooritamine paberkandjal, siinkohal neist mõned:

- paraneb ligipääs eksamitulemustele;
- tagasiside efektiivne kogumine, eksam hinnatakse kohe, mitte nädalate või isegi kuude jooksul;
- kõrgekvaliteedilised eksamiküsimused, mis aitavad arendada 21. sajandil nõutavaid oskusi ja teadmisi;
- paraneb IKT vahendite kasutamine ja kasutamisoskused;
- e-eksam tõstab õpilase motivatsiooni eksamit sooritada; ta on arvutis oma tuttavas keskkonnas, mis vähendab eksamipinget;
- vähenevad eksami korraldamisega seotud kulud.

Ka meil on kogemus

„Hariduspeeglil“ jagasid omi kogemusi ka Eesti õpetajad. PISA testile tuginedes tegi IKT oskuste analüüsi meie koolis Birgy  Lorenz Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist; PISA ja SurveyLangi korraldamise kogemusest kõneles  Andres Ääremaa, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja; elektroonilist olümpiaadi ühiskonnaõpetuses tutvustasid Sirje Allik J. Poska Gümnaasiumist ja Anneli Mägi Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning GAGi kogemusest IKT kasutamisel õppetöös kõneles Ingrid Maadvere, GAG-i haridustehnoloog. Konguta Kooli direktor Liina Tamm tutvustas aga väikekooli võimalusi infotehnoloogilsteks lahendusteks õppetöös.

Ettekannete slaidid on kättesaadavad eksamikeskuse kodulehelt http://www.ekk.edu.ee/120288

"Hariduspeegli 2011" korraldas Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ESFi programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" ja ÕKVA kaasabil.