Praktilist tegevust pakkus seekordne ideelaat nii õpetajatele, õpilastele kui koolijuhtidele. Võib julgelt öelda, et laat laius üle linna: õpetajate põhiprogramm Pärimusmuusika Aidas, koolijuhtide mõtte- ja töötoad Kondase Keskuses, e-õppematerjalide tutvustamine Viljandi linna raamatukogus ning seiklusmäng õpilastele, mis hõlmas nii linna kultuuriloolisi paiku kui Tiigrihüppe SA tutvustust.

Tiigrihüppe SA juht Enel Mägi lausus ideelaata avades, et tal on hea meel näha sellel üritusel nii palju õpetajaid, ehkki koolivaheaeg võimaldanuks ka teistsuguseid valikuid teha, ning soovis, et laadalt võtaksid kõik osalejad kaasa palju ideid koolielu rikastamiseks.

Pildil: Enel Mägi ideelaadal avasõnu lausumas.

Kitarrimängust esitlusprogrammini

Kõige populaarsemad olid ideelaadal kindlasti töötoad, Pärimusmuusika Aida kaks keldrisaali olid huvilistest pidevalt sõna otsest mõttes pungil. Kohe päeva alul sai end kurssi viia, millised ohud kaasnevad laste rohke internetikasutusega, kuidas last õpetada ja juhendada internetiturvalisusega seotud teemadel.  Kõrvalt kostsid samal ajal tasased kitarrihelid: kitarriõpetuse töötuba viis läbi koolikitarri projekti juht Kristo Käo. Põhikooli ja gümnaasiumi uus õppekava sisaldab muuhulgas ka kohustust hakata kolmandas kooliastmes (7.-9. klass) õpetama akustilise kitarri akordimängu võtteid. Töötoast saigi abi, kuidas seda koolis reaalselt teoks teha. Täitsa praktiliselt, kitarrid võeti kätte ja tehti õpetaja juhendamisel esimesed sammud pillimängus.

Pildil: Kristo Käo juhendab kitarrimängu töötuba.

Kujundav hindamine, animatsioon, robotid, simulatsioonimängud – need kõik olid töötubade teemad. Loo autoril õnnestus osaleda praktilisel õppusel „Esitluse loomine prezi keskkonnas“. Seda viis läbi Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja, Tiigrihüppe SA koolitaja Meeri Sild.

Prezi – vallatu ja lõbus

Prezi (http://prezi.com/) on vabavaraline esitluskeskkond, vaheldus harjumuspärasele powerpoint-esitlusele.

Meeri Sild: „Prezi on esitluste loomise vahend, kuid sellega saab tööd teha teisiti kui powerpoint`iga. Prezi haarab tähelepanu, sest tekstid, pildid ja kõik muu ekraanil on liikumises. Prezi võimaldab inimesel olla hästi loominguline. Esitlust võib teha kui mõistekaarti, panna kõigepealt märksõnad ja ideed nagu lõuendile läbisegi paika. Ja kui need on paigas, alles siis näitan prezile kätte, mis järjekorras need vaataja ette ilmuvad.“

Pildil: Meeri Sild jagab selgitusi Prezi kohta.

Prezi võimaldab detaile välja tuua, pilte ja videosid väga lihtsalt lisada. Prezi otsib ise välja õige litsentsiga pildid, mille kasutamisel autoriõigusega probleeme ei teki. Prezi-esitlust on võimalik luua koostöös üle veebi, selleks ei pea kõrvuti arvuti taga istuma. Saab valida värve ja kirjastiile, erinevaid taustu ja pealkirjade suurusi, liikuvatest nooltest rääkimata, ja seda kõike peaaegu et mängides.

Töötoas osalenud tegid samas kohe ka ühe esitluse valmis (teema oli ideelaat, mis muud), selleks läks aega ca pool tundi, ei rohkem. Tulemus oli tõesti haarav, silmale nauditav ja põnev. Meeri Sild julgustas õpetajaid uudset keskkonda kasutama, õpilaste silmis annab see tunnile plusspunkte igatahes juurde.

Pildil: kõik on valmis esitluskeskkonna katsetusteks.

Tulevikutehnoloogia armastab inimest

Samal ajal toimusid Pärimusmuusika Aida suures saalis ettekanded, nii et „laadalised“ said kogu aeg valida, kas põigata töötuppa, kuulata huvipakkuvat esinejat või hoopis väikeses saalis koguda infot Koolielu portaali , e-Twinningu, „Targalt internetis“ projekti, HEV-õpilastele mõeldud õppematerjalide või lasteaia- ja algklassilastele sobivate veebikeskkondade kohta.

Pildil: Koolielu portaali tegijad jagavad huvilistele teavet e-õppematerjalide ja haridusuudiste kohta.

Microsoft Eesti tehnoloogiastrateeg Rasmus Reimo viis oma ettekandes õpetajad kurssi sellega, millist tehnoloogiat noored tulevikus kasutavad, mis suunas areneb tehnoloogia lähema 5-10 aasta jooksul.

Rasmus Reimo tõi välja, et tehnoloogiakasutus muutub ajas järjest rohkem loomulikumaks, intuitiivsemaks. Viisid, kuidas tehnoloogiale sisu luuakse, muutuvad lihtsamaks, ja viisid, kuidas me tehnoloogiat tarbime, muutuvad oluliselt intuitiivsemaks. Ehk kui täna me saame väga konkreetselt aru, et nii, nüüd ma kasutan tehnoloogilist vidinat (näiteks võtan teleripuldi ja vahetan kanalit), siis tulevikus pole sellel enam tähtsust. Inimene kasutab oma häält, või piisab käeviipest, et teleris pilt vahetuks.

Tehnoloogia hakkab järjest rohkem aru saama kontekstist ja konkreetsest kasutajast. Kindalasti ei hakka tehnoloogia mõistma keerulist inimpsüühikat ega tema hinge, aga Rasmus Reimo tõi näite hommikusest kohvitassist: tass arvestab konkreetse isiku konteksti, teab tema eelistusi ja annab märku, et nüüd on kohv õigel temperatuuril, võib jooma hakata. Ei kaks sekundit hiljem ega kaks sekundit varem, vaid just nüüd.

Tehnoloogia hakkab järjest enam mõjutama meie igapäevaseid käitumisharjumusi. Ja tehnoloogia muutub järjest inimsõbralikumaks. Ei midagi keerulist…

Linnamäng oli populaarne

Tiigrihüppe ideelaada raames toimunud linnamäng oli mõeldud kõikidele soovijatele, aktiivsemad olid loomulikult lapsed. Mäng algas linna raamatukogust, üles tuli leida vastusepunktid ja vastuselehed pidid lõpuks jõudma Pärimusmuusika Aita loosikasti. Osalenute vahel loositi välja iPad, see andis mängule kindlasti hoogu juurde.

Pildil: Tiigrihüppe linnamäng algas raamatukogust.

Mis aastal said kõik eesti koolid interneti püsiühenduse? Vastus asub majas, kust tulevad maasikad. Kes on Tiigrihüppe SA patroon? Vastus asub majas, kus on palju rõõmsaid poisse ja tüdrukuid. Eks siis tuligi suunava kaardi abil kõigile kümnele küsimusele vastus leida ja põnevust pakkus see palju.

Marge Paluoja Tartu lasteaiast „Sass“ oligi parasjagu loosikasti juures: „Võtsin linnamängust osa koos tütre ja väikese sugulasega. Alustasime tänast päeva siitsamast, Pärimusmuusika Aidast. Kuulasime lastega töötuba „Targalt internetis“, pärast oli tüdrukutel väike rahutus hinges, läksime kõndima ja linnamängu kaasa tegema. Raamatukogust alustasime, ja siis asusime linnaga tutvuma. Oleme ju Tartust, aga nüüd saime Viljandi kohta ka rohkem teada.  No tunniga saime hakkama. Linn oli täis lapsi, mapid ja pastakad peos, vahva oli!“

Mis teid tõi Viljandisse ideelaadale?

„Olen osalenud e-Twinningu üritustel ja sealt saaanud infot Tiigrihüppe tegemiste kohta. Eks ikka soov teada saada, kuidas arvutit ja IT-saavutusi lasteni viia. Lasteaias küll mitte, aga olen õppinud klassiõpetajaks, ideelaadalt saadud teadmisi võib elus vaja minna.“

Pildil: Marge Paluoja on lastega linnamängu edukalt läbinud.

Tiigrihüppe SA ideelaadal kogutud muljed pani kirja Madli Leikop.

Lisatud 27.10.2011