Suuremahuline, kõiki Eesti üldharidus- ja kutsekoole hõlmanud uuring (2009-2011) käsitles kolme valdkonda  kutse- ja üldhariduskoolide juhtimisel: kvaliteedijuhtimine (TÜ hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk ja majandusteaduskonna üliõpilane Lee Pukkonen),  finantsjuhtimine (TÜ ettevõttemajanduse instituudi juhataja professor Toomas Haldma ja doktorant Kristi Ploom) ning õpetajate töösoorituse hindamine ja tulemustasustamine (TÜ personalijuhtimise professor Kulno Türk ja doktorant Reelika Irs).

Kuidas hinnata õpetaja tööd?

Õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise alateema eesmärk oli välja selgitada koolide eripärad ja hindamisnäitajad ning teha ettepanekuid nende edasiarendusteks. Õpetajate tulemustasustamine on muutunud aktuaalseks nii rahvusvahelises kontekstis kui ka Eestis; õpetajate töösoorituse juhtimise metoodika väljatöötamine ja rakendamine võimaldab tõhustada koolide juhtimist. Uuringu põhjal võib öelda, et üldiselt õpetajad ja koolijuhid nõustuvad töösoorituse hindamise erinevate aspektide rakendamisega koolis, kusjuures õpetajad, kes on hindamissüsteemi väljatöötamisse kaasatud, aktsepteerivad neid oluliselt enam.

Samas enam kui pooltes üldhariduskoolides ja 90% kutsekoolides on eelarvevahendite piiratuse tõttu võimalik õpetajaid tasustada vaid ametikohajärgse astmepalga ulatuses. Õpetajate tulemustasustamine on enam levinud suurte linnade, Saaremaa ja Valgamaa üldhariduskoolides. Kutsekoolide õpetajatele makstakse tulemustasusid kõige enam Lõuna-Eestis. Tulemustasustamisel nähakse olulist võimalust õpetajate motiveerimisel ja kooli eesmärkide saavutamisel, aga tulemustasutamise õiglusele andsid õpetajad ja koolijuhid üsna madalaid hinnanguid.

Kuidas siis õpetaja tööd hinnata? Kas meie koolides üldse pööratakse sellele tähelepanu, kas mõistetakse õpetaja töösoorituse juhtimise osa kooli üldises juhtimises, kooli eesmärkide saavutamisel?

Professor Kulno Türk: „Praegu toimub koolide hindamine kolme peamise näitaja alusel: akadeemiline tulemuslikkus (riigieksamid, lõputööd, tasemetööd);  järgmises kooliastmes edasi õppima asuvate õpilaste osatähtsus ning koolitee pooleli jätnud õpilaste osatähtsus. Meie pakkusime välja mudeli, kus on paarkümmend erinevat kriteeriumit õpetaja töösoorituse (töötulemuste) hindamiseks.

Nendele kriteeriumitele sisu leidmiseks on vaja eraldi konkreetseid näitajaid välja töötada. Näitajate maht võib nii minna väga suureks ning paratamatult on vaja kooli ja õpetajate töösoorituse hindamisnäitajate osas teha valik. Rohkem oleks vaja rakendada kooli põhieesmärkidega seonduvaid kvalitatiivseid näitajaid, neid on aga väga keeruline, vahel isegi võimatu usaldusväärselt hinnata (näiteks õpilaste rahulolu õpetamisega). Tekib probleem, et  näitajaid, mis on kooli ja õpetaja töötulemuste hindamisel olulised, on väga raske hinnata.  Igapäevaelus kasutatav ja kontrollitav nn objektiivne näitaja kajastab aga vaid üksikut, sealjuures mitte kõige olulisemat külge õpetaja töös (näiteks mitu õppevahendit koostati või mitu üritust aidati korraldada). See on probleem, mis meid töösoorituse hindamise juures paratamatult saadab igal pool, aga eriti koolis. 

Üks soovitus, mida olen ise viimasel ajal välja pakkunud, on hinnata õpilase arengut tema astumisel mingisse kooliastmesse ning pärast selle kooliastme lõpetamist (põhikool, gümnaasium, õppeaasta). Põhimõtteliselt võiks kasutada IQ-testi, kus on hõlmatud erinevad valdkonnad õpetatavatest ainetest. See poleks mitte faktiteadmiste kontroll kuivõrd maailmapildi, loogika ja taiplikkuse, erinevate valdkondade ja süsteemide tunnetamiseks ning mõistmiseks esitatud küsimused. On võimalik võrrelda õpilase arengutaset enne gümnaasiumisse astumist ja pärast selle lõpetamist. Selliseid küsimustikke (teste)  tuleks aeg-ajalt uuendada, et õpetajad ei hakkaks lapsi treenima teste täitma; nii saab vältida treeningust tulenevaid moonutusi.  Sellise testiga on võimalik hinnata, kui palju suudab õpetaja õpilast arendada; mis on kooli, õpilase ja õpetaja jaoks kõige tähtsam.“

Kuidas käivitada koolis õpetajate töösoorituse hindamise süsteem?

Professor Kulno Türk: „Koolid on palju sellega tegelenud, õpetajad on hindamistega ise seotud õpilaste hindamise kaudu. Õpetajaid on hinnatud kooliväliste hindamissüsteemide alusel ja atesteeritud. Koolid on teinud sisehindamisi ja enesehinnanguid ning hinnanud õpetajate töösooritust ka kvalitatiivsete näitajate abil. See on kooliti väga erinev, mõnes koolis on ka päris hästi välja töötatud õpetajate töösoorituse hindamise süsteem. Aga probleem on selles, et kui tahame saada usaldusväärset hinnangut õpetaja töö kohta, siis peab seal olema piisavalt kvalitatiivseid näitajaid. Need kvalitatiivsed näitajad saab kool ise välja töötada ning eesmärgiks võtta, nende täitmist saab hinnata vaid üheskoos välja töötatud süsteemi alusel. Kui süsteem töötatakse välja kõrgemalt poolt, näiteks  ministeeriumi tasemel, siis ei suudeta arvestada erinevate koolide spetsiifikat. Ühes koolis võib parasjagu käsil olla õppemetoodika väga oluline arendusetapp, teises on vaja tõsta õpilaste akadeemiliste teadmiste taset, kolmandas on vaja õpilaste loovusega tegeleda. Vastavalt sellele peavad olema välja töötatud ja rakendatud ka hindamiskriteeriumid, ikka kooli spetsiifikast ja arenguetapist lähtuvalt. Seda saab kõige paremini teha kooli tasandil, ministeeriumi tasandil saaks välja pakkuda abistavaid metoodilisi materjale, missugune üks õpetaja töösoorituse hindamise süsteem välja näha võiks. Õpetajad saavad töösoorituse hindamise süsteemi ja selle näitajate väljatöötamise ajal väljendada oma arvamust, mida nad tõesti aktsepteerivad, millest juhinduvad.

Seda kõike tuleb teha koostöös. Kui koostöö ei käivitu, siis kvalitatiivset hüpet ei järgne. Ei ole nii, et kohe ühe aastaga teeme töösoorituse hindamissüsteemi valmis. See on pidev ja arenev protsess. Hoolikalt tuleb läbi mõelda ka töösoorituse hinnangute avalikustamine, peamiste tulemuste avalikustamine kõikidele pedagoogidele. Tuleb eriti hoolikalt kaaluda, kui palju ja missugust infot avalikustada. Õpetajatele tuleb anda aega kohaneda uue hindamissüsteemiga ning alguses võiks tulemustest teavitamine olla individuaalne. Hiljem, kui töösoorituse hindamise süsteem on usaldusväärsem, võib avalikustamist avardada. Kui tulemusi ei avalikusta, siis inimesed ei saa ennast positsioneerida, mis on minul hästi, mis teistel eeskuju väärivat. Avalikustamise osas on praegu koolides suured puudujäägid ja samas ka arenguvõimalused.“

Töösooritus ja tulemustasu

„Töösoorituse hindamise süsteem tuleb siduda ka õpetajate tulemustasustamisega, mille näitajate väljatöötamine ja rakendamine  on veelgi komplitseeritum. Nende valik eeldab eelnevat katsetamist töösoorituse hindamise näitajatena, et vältida soovimatuid kõrvalmõjusid, mida töötasustamisega seotud näitajad kaasa tuua võivad. Sealjuures on koolidele vaja anda spetsiaalsed finantsvahendid, et neil oleks võimalik töösoorituste hinnangust lähtuvalt oma paremaid õpetajaid tulemustasustada. Üks ettepanek ongi poliitikutele eraldada koolidele sihtotstarbeliselt finantsvahendid tulemustasustamiseks. Ebaefektiivne on tõsta ainult astmepalku ja jätkata sama süsteemiga nagu praegu on, kus õpetajad püüavad vaid oma kvalifikatsiooni tõsta. Õpetaja töösooritust tuleb hinnata kogu aeg, see motiveerib õpetajat oma tööd pidevalt arendama ja paremini tegema," lausus Kulno Türk.

Poliitikasoovitusi

Hästi toimiv töösoorituse hindamise süsteem on oluline instrument kooli juhtimisel. Üldharidus- ja kutsekoolides ei väärtustata praegu piisavalt nn pehmet juhtimist ja keskendutakse eelkõige traditsioonilistele juhtimisvõtetele. Uuringu poliitikasoovituste osas on välja toodud, et kooli sisehindamine tuleb siduda õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamisega. Õpetajate aktiivne osalemine nendes tegevustes eeldab õpetajate kaasamist kooli juhtimisse. Õpetajate töö tasustamisel tuleb suurendada tulemustasustamise rolli, milleks on vaja eraldada koolidele täiendavaid rahalisi vahendeid ja suurendada koolide õigusi õpetajate palkade diferentseerimisel olenevalt nende töötulemustest. Tulemustasustamise rakendamise eelduseks on õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise näitajate väljatöötamine ja vastavate süsteemide kujundamine kooli sisehindamise raames. Hindamisnäitajad tuleb tihedamalt siduda kooli õppe-kasvatustöö eesmärkidega ning näitajate väljatöötamine peab toimuma koolijuhtide ja õpetajate koostöös.

Esinduslik vastajate hulk

Uuringu „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid“ ankeetküsitlusele vastas 327 koolijuhti, 2294 õpetajat, 5685 õpilast, 1922 lapsevanemat ja 569 koolide hoolekogu või nõukogu liiget. Lisaks viidi läbi 15 kooli juhtumiuuringud süvaintervjuude abil. Uuringu tulemused on kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Uuringut „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid“ finantseeriti valitsuse prioriteetse suuna „Suurem haldussuutlikkus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ projekti raames. 

Foto: Flickr