Valitsuse otsus mitte lubada kõnealustes vene õppekeelega gümnaasiumides venekeelset õpet jätkata jõudis linnavalitsusse teisipäeval, ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart BNSile.

Ühe võimalusena venekeelse õppe jätkamiseks nimetas Kõlvart detsembris pärast valitsuse otsuse vastuvõtmist selle, et erinevalt riiklikele ja munitsipaalkoolidele saavad erakoolid õppekeelt  valida. Ta märkis, et Tallinnal on võimalik muuta munitsipaalgümnaasiumid eragümnaasiumiteks, mille omanik on Tallinna linn, ning jätkata neis venekeelset õpet.

Valitsus ei rahuldanud mullu 22. detsembril Tallinna ja Narva linnavolikogude taotlust lükata kokku 15 gümnaasiumis edasi üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Haridus- ja teadusministeerium leidis, et vastavalt seaduse nõuetele alustati koolides eestikeelsele aineõppele üleminekut juba viis aastat tagasi ning nii õpetajate kvalifikatsioon kui ka õpilaste põhikoolis omandatud eesti keele oskus ei ole takistuseks osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks.

1997. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestas, et üleminek eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes algab hiljemalt 2007. aasta 1. septembril 10. klassist. 2007. aasta juunis kehtestas valitsus oma määrusega, et ülemineku esimene aine on eesti kirjandus ning alates 2007. aasta sügisest peavad kõik vene õppekeelega  koolid õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjandust.

60 protsenti kursustest

2007. aasta novembris kehtestas valitsus oma määrusega venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku täieliku käigu ja sätestas, et 2011. aasta septembrist peavad kõik vene õppekeelega koolide 10. klassi astuvad õpilased õppima gümnaasiumiastmes kolme aasta jooksul eesti keeles vähemalt 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust õppemahust.

2007. aasta sügisel alanud õppeaastal muutus kohustuslikuks eesti kirjanduse õpetamine eesti keeles. 2008. aastal alanud õppeaastal pidid venekeelsed gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust ning muusikat või ühiskonnaõpetust. 2009. aastal alanud õppeaastal oli kohustuslik eesti kirjanduse, muusika ja ühiskonnaõpetuse õpetamine eesti keeles. 2010. aastal alanud õppeaastal pidid vene gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust ja Eesti ajalugu.

Mullu septembris alanud õppeaastast peavad venekeelsed gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust, Eesti ajalugu ja geograafiat. Lisaks peab kool ise valima õppeaineid sellises mahus, et kokku õpetataks eesti keeles 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust kursuste arvust.

Allikas: BNS