Täna avalikustati riigikontrolli auditi „Riigi tegevus teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamisel“ kokkuvõte. Haridus- ja teadusministeerium tunnustab riigikontrolli mahuka ja keerulise valdkonna analüüsi eest, märgib ministeerium oma pressiteates.

"Samas mõned riigikontrolli osutatud probleemid, näiteks prioriteetide defineerimine, teadus- ja arendustegevuste mõju piisav hindamine, koordinatsiooniprobleemid, ongi väga keerulised ja neile pole lihtsaid lahendusi teisteski riikides,“ ütles Andres Koppel.

Eesti teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning selle tulemuslikkust on viimastel aastatel korduvalt hinnatud välismaiste kolleegide poolt. Viimati esitleti veebruari lõpus Euroopa Teadusruumi Juhtkomitee koostatud mahukat hinnangut senisele Eesti teaduskorraldusele ja anti soovitusi edasiseks. Eestit on korduvalt peetud Euroopa musternäidiseks nii teadussüsteemi ümberkujundamisel rakendatud poliitikate kui ka teadlaste saavutuste poolest.

"Meid tunnustatakse teaduspublikatsioonide kasvu, aga eriti publikatsioonide mõjukuse kasvu poolest, meie edukus EL teadus- ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammides ületab 2,5 korda meie SKT alase võrdlustaseme. Nii avalike kui eriti ettevõtlussektori teaduskulutuste kasvukiiruselt oleme üheks näidisriigiks," märgib ministeerium.

Seekordne riigikontrolli audit on oma järeldustes paraku varasemate rahvusvaheliste hinnangutega võrreldes kriitilisem. Andres Koppel: „Riigikontrolli hinnang oleks paremini tasakaalus, kui see käsitleks kõiki teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia tegevusi ja eesmärke - ka neid, mille osas on selgeid edusamme. Riiklike programmide põhjal läbiviidud analüüsi järeldusi ei saa laiendada kogu teadus- ja arendustegevuse süsteemile, sest programmid hõlmavad vaid suhteliselt väikest osa kogu Eesti teadussüsteemist ning alles hiljuti käivitunud programmide mõjud avalduvad pika aja jooksul. Seetõttu on raske nõustuda väga kõrge üldistustaseme väitega, et riigieelarvest kulutatakse palju raha, kuid pole selge, mis kasu sellest Eesti riik saab või kuidas see toetab meie ühiskonna ja majanduse arengut.“

Senine Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika on andnud mitmeid positiivseid tulemusi ja ühiskondlikku kasu – näiteks on kasvanud ettevõtete teadusmahukus ning Eesti teadlaste konkurentsivõime rahvusvahelises koostöös, millele viitavad ka mitmed Euroopa võrdlusuuringud. Samuti on arenenud ülikoolide infrastruktuur, kasvanud rahvusvaheline teadlasmobiilsus ning paranenud on teadlaskonna vanuseline struktuur.

Andres Koppeli hinnangul on riiklike teadus- ja arendustegevuse programmide käivitamist raskendanud see, et valdkondlikud prioriteetid ei ole piisavalt täpselt määratletud, valdkondlike ministeeriumite võimekus sõnastada uurimisküsimusi on olnud ebapiisav. „Vaatamata sellele, et riiklike programmide ettevalmistamine ja kinnitamine osutus riigile ning sotsiaalsetele partneritele suureks väljakutseks, on tänaseks kõik strateegias ettenähtud riiklikud programmid läbi arutatud Teadus- ja Arendusnõukogus ning saanud valitsuse heakskiidu. Tänaseks on rakendatud ka suurem osa tõukefondidest rahastatud toetusskeeme. Kokkuvõttes on see tugev alus, kust edasi liikuda.“
Vt lisaks.