Valitsus kinnitas gümnaasiumi ja põhikooli õppekavad


Avaldaja:Elo Allemann14. Jaanuar 2010 Kommentaarid (1)

Valitsus kinnitas 14. jaanuaril 2010 gümnaasiumi ja põhikooli riiklikud õppekavad, neist esimene kehtestab riigi üldkeskhariduse ning teine põhihariduse standardid.

Gümnaasiumi ja põhikooli riiklikud õppekavad loovad valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel raamistiku vastavalt gümnaasiumis ja põhikoolis toimuvale õppimisele ja õpetamisele, kasvatamisele ning õpilase kujunemisele. Muu hulgas kirjeldatakse selles lahti õppe- ja kasvatuseesmärgid ja alusväärtused, nõuded õpikeskkonnale, õppe ja kasvatuse korralduse alused, samuti hindamise ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused. Ühtlasi esitatakse dokumendiga nõutavad õpitulemused ja õppesisu õppeainete järgi.

Gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõu koostati paralleelselt põhikooli riikliku õppekavaga ning sellele eelnes vastava lähteülesande koostamine ja heakskiitmine põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõukogu poolt.

Õppekava sisuliste otsustuste tegemiseks kutsuti kokku õppekava ekspertnõukogu, mille koosseisu kuuluvad haridusteadlased, haridus- ja teadusministeeriumi ning riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse töötajad.

Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel algab üleminek uutele õppekavadele 2011. aasta sügisest. "Võrreldes kehtiva riikliku õppekavaga püüavad uuendatud õppekavad vähendada õpilaste koormust, arvestavad teadlikult üldeesmärkide ja pädevuste saavutamise ning ainetevahelise lõiminguga, samuti on selgemalt väljendatud õpitulemused. Lisaks on uuendatud õppekavades senisest enam rõhutatud õpikeskkonda puutuvat," märkis ministeerium.

Senisest tugevam on orientatsioon õpetamiselt õppimisele. Seda toetavad põhimõtted, et kool korraldab õppe, mis kaitseb õpilase tervist, õppekoormus vastab õpilaste jõuvarudele, kujundatakse abivalmis ja usalduslik õhkkond koolis, samuti on metoodika individuaalseid eripärasid arvestav ja asjakohane. "Täpsemalt on kajastatud füüsilisse õpikeskkonda ja õppetegevustesse puutuv, kus ainekavades tuuakse õppetegevused ja selle tagamiseks vajalikud nõuded," märkis ministeerium.

Gümnaasiumiõpilastele annab uus õppekava suuremaid valikuvõimalusi. Kohustuslike kursuste mahtu on vähendatud ning selle arvelt saab noor õppida just teda huvitavaid ainevaldkondi.

Muudetud on ka gümnaasiumi lõpetamise korda - 2011. aasta sügisel gümnaasiumiõpinguid alustavatel noortel tuleb lõpetamiseks sooritada kolm riigieksamit ehk eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksam. Samuti tuleb sooritada kooli õppesuunast lähtuv küpsuseksam ning uurimustöö.

Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada. Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega.

Õppekava rakenduse osas jätkub töö aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise ja koolitamisega ning õppekirjanduse ja õpikeskkonna uuendamisega. Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011/2012 õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014 õppeaastaks.

Allikas: BNS

    • Aeliita Kask
      Aeliita Kask

      Mida tähendab "kirjeldatakse lahti"????? Ja vähendagem ikka emakeele tunde!

    Haridus- ja Noorteamet