Kommunistliku režiimi ikke all oli kõrgharitud inimeste osakaal Poolas väike – vaid kümme protsenti kogurahvastikust oli ülikooli lõpetanud. „See oli üks kehvemaid näitajaid maailmas tol ajal, nii et meie esimene eesmärk oli statistikat parandada, kuid me ei saanud seda teha ilma kogu haridussüsteemi muutuseta,“ rääkis Poola endine haridusminister Miroslaw Handke OECD ja Pearsoni Sihtasutuse koostöös valminud videos.

Haridusreformi eesmärk oli parandada hariduse kvaliteeti, tagada kõikidele lastele võrdsed hariduslikud võimalused ning suurendada kõrgharitute osakaalu. 1999. aastal viidi läbi haridusreform, mille tagajärjel tuleb õpilastel keskhariduse saamiseks koolis käia üks aasta rohkem kui varem. Samuti tõsteti selle reformiga kooli autonoomiat ja tutvustati standardiseeritud riiklikke eksameid.

Reform andis õpilastele ühe aasta kauem oma oskusi ja teadmisi süvendada ning innustas õpetajaid rakendama innovaatilisi õppemeetodeid. Lisaks pandi paika standardid ja eesmärgid, mida kõik õpilased täitma peavad.

Pärast reformi on muutunud ka õppemeetodid ja õpetajad osalevad erinevates koolitusprogrammides, mis panevad rõhku aktiivõppe meetoditele. Palju kasutatakse probleemi-lahendamise-meetodit: õpilased peavad identifitseerima probleemi, selle oma jõududega ära lahendama ning seejärel kirjutama kogetust oma järeldused.
Refereeritud OECD veebilehelt.

Loe ka:

• Maailma üks kõige enam tehnoloogiat kasutav koolisüsteem: Lõuna-Korea
• Singapuri haridusele tagavad edu õpetajate pidev täiendamine ja koostöö
• Soome edulugu: väärtustatud õpetajaamet ja tasemel õpetajakoolitus