„Suvelaagrite riiklik rahastus on väga vajalik, et toetada lapsevanemaid soodsama laagrituusiku maksumusega ning suurendada noorsootöö teenuste kättesaadavust,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Liis Proos pressiesindaja vahendusel.

Eestis tegutseb 24 noortelaagrit ja hulgaliselt projektlaagreid. Noortelaagrite populaarsusest annab tunnistust tõsiasi, et viimase noorteseire aastaraamatu andmeil on noortelaagris viimase kolme aasta jooksul oma sõnul osalenud enam kui pooled kuni 15-aastastest noortest.

„Noored vanuses 7-13 eelistavad veeta oma suve laagris, suuremad soovivad suvel pigem töötada,“ lausus Proos. Sel suvel saavad riigi toetusel malevas tööd ligi 5000 noort, kuid nõudlus malevakohtade järele on suurem.

„Peamisteks tööandjateks noortele on kohalikud omavalitsused ja aasta-aastalt järjest enam ka ettevõtjad, kuid siiski mitte nii piisaval hulgal, et kõik noored, kes soovivad suvel malevas töötada, ka seda saaksid,“ nentis Proos vajadust tööandjate järele. „Positiivne on aga see, et maleva tegevusareaal laieneb, nt hiljuti alustas Tartus teadusmalev satelliidi ehitamist. Siinkohal kutsun üles ka teiste nii teadus-, kui tööstusharude esindajaid maleva meetodit kasutama.“
Malevate riigipoolne toetus küünib sel aastal pea saja tuhande euroni, mis vastavalt esitatud taotlustele jagati õpilasmalevate nõukoja ettepanekul 48 malevakorraldaja vahel.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2012“ ja „Noortemalevad 2012“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.