Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul sätestab põhiseadus, et õppeasutuses, kus õpivad vähemusrahvused, võib kooli õppekeele valida õppeasutus, edastas Tallinna linnavalitsus BNS-ile. „Sealjuures on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Antud juhul on lapsevanemad läbi hoolekogude otsuste öelnud, et mõnedes gümnaasiumides, kus õpivad vähemusrahvuste lapsed peaks õppekeeleks olema vene keel. Eeltoodust tulenevalt on linnal kohustus austada lastevanemate põhiseadusele tuginevaid valikuid,“ lisas Kõlvart. Abilinnapea sõnul näitab senine koolide praktika, et saades kvaliteetset haridust emakeeles on võimalik õpilastel omandada ka riigikeel vajalikul tasemel.

Tallinna halduskohus jättis eelmise nädala reedel rahuldamata Tallinna linna, Narva linna ning Narva kooliõpilase isa kaebused valitsuse 31. jaanuari korraldustele, millega valitsus jättis rahuldamata linnade taotlused neljateistkümnes vene gümnaasiumis venekeelse või kakskeelse õppe jätkamiseks.

Kohus leidis, et keelekasutus Eesti territooriumil, sealhulgas haridusasutustes, on eestlaste keele ning identiteedi säilimise ja tagamise vahendina riigielu, mitte kohaliku elu küsimus. Seetõttu ei ole kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust rikutud, ütles halduskohtu pressiesindaja BNS-ile.

Linnadele on õppe ümberkorraldamiseks eraldatud piisavalt raha ja põhimõte, et munitsipaal- ja riigiüldhariduskoolides toimub õpe eesti keeles, on kehtinud 1993. aastast, mil jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelmine redaktsioon. Seepärast on linnadel olnud piisavalt aega õppe ümberkorraldamiseks, leidis kohus.

Kohus ei nõustunud linnade väidetega venelaste sundassimileerimise ning rahvusliku identiteedi kaotamise kohta. Statistikaameti andmetel moodustasid 1. jaanuaril sellel aastal vene rahvusest elanikud Ida- Viru maakonnas 71 protsenti rahvastikust, samas kui eestlaste osakaal oli kõigest 19,5 protsenti.

Tallinnas olid venelased 36,2 protsendiga suuruselt teine rahvusgrupp, jäädes vaid 19,3 protsendiga alla eestlastele, keda oli 55,5 protsenti elanike koguarvust.

Kohus leidis, et identiteedi säilimine võiks olla probleem pigem väikesearvuliste rahvusvähemuste puhul, kelleks venelased kindlasti ei ole. Näitena tõi kohus, et statistika järgi elas 1. jaanuaril Tallinnas 145 149 venelast, 13 791 ukrainlast, 7208 valgevenelast, 2277 soomlast, 1249 tatarlast, 809 lätlast, 859 poolakat ning 1306 juuti.

Halduskohus  viitas Euroopa inimõiguste kohtu 23. juuli 1968. aasta otsusele, milles kohus asus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid tõlgendades seisukohale, et juhul, kui need annaksid igaühele vastava riigi territooriumil õiguse saada haridust vabalt valitud keeles, viiks see absurdsete tulemusteni. Sellisel juhul tekiks igaühel õigus nõuda mistahes lepinguosalise riigi territooriumil talle mistahes keeles hariduse andmist.

Euroopa kohtu 9. aprilli 2002. aasta otsusega ning 28. novembri 1989. aasta otsusega on iga riik on suveräänne võtmaks keelenõuete kehtestamisel arvesse ajaloolisi ja ka poliitilisi kaalutlusi ning tunnustas liikmesriigi õigust oma riigikeeleks oleva rahvuskeele kaitsele rahvusliku identiteedi säilimise ja arendamise nimel.

Allikas: BNS