
Euroopa Komisjoni neljapäeval avaldatud aruandest selgub, et Euroopas hakkavad lapsed võõrkeeli õppima järjest varasemas eas – enamik alustab 6–9-aastaselt, nii ka Eestis.
Kõige enam õpitav võõrkeel peaaegu kõikides Euroopa riikides on inglise keel, millel on ülisuur edumaa prantsuse, hispaania, saksa ja vene keele ees, märgib Euroopa Komisjoni Eesti esindus oma pressiteates. „Keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on Euroopa Liidu suur rikkus,” ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.
Uuringu „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopa koolides 2012” aruanne kinnitab, et üha enam õpilasi õpib kohustusliku koolihariduse jooksul kahte võõrkeelt vähemalt ühe aasta. 2009/10 õppeaastal õppis keskmiselt 60,8% põhikooli ülemise astme õpilastest kahte või enamat võõrkeelt. Kasv võrreldes 2004/05 õppeaastaga on 14,1%. Samal ajavahemikul vähenes selliste algkooliõpilaste arv, kes ei õppinud võõrkeeli, 32,5%-lt 21,8%-le.

Inglise keele kui enim õpetatava võõrkeele ülekaal süveneb peaaegu kõigis 32 riigis, mida uuring hõlmas (27 ELi liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi). Põhikooli ülemises astmes ja gümnaasiumis ületab inglise keelt õppivate õpilaste protsendimäär 90%.
Üksnes väga väike hulk õpilasi (eri riikides 0–5%) õpivad muid keeli peale inglise, prantsuse, hispaania, saksa ja vene keele.
Keelepraktika vastavas riigis
Aruandest selgus ka, et kui 79,7% Hispaania keeleõpetajatest on rohkem kui ühe kuu õppinud riigis, kus nende õpetatavat keelt räägitakse, siis Eestis kehtib see ainult 11% võõrkeeleõpetajate kohta. See tekitab küsimuse, kas tulevaste keeleõpetajate väljaõppe üheks kvaliteedikriteeriumiks tuleks võtta nõue käia kohapeal keeleoskust harjutamas.
Iga 3–4 aasta järel avaldatavasse aruandesse koondatakse erisugustest andmeallikatest kogutud teave, mis annab tervikliku pildi keeleõppest 32 osalevas riigis. Uuringuga mõõdetakse 61 näitajat viies kategoorias: taust, korraldus, osalemine, õpetajad ja õppeprotsessid. Andmed pärinevad peamiselt neljast allikast: Eurydice, Eurostat, Euroopa keeleoskuse uuring ja OECD algatatud PISA uuring (PISA – rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm).
Samal teemal:
Foto: Flickr



