Riigigümnaasiumis õpib ligi 160 õpilast. Direktor Laine Belovas ja õppedirektor Katrin Karm olid ühte meelt, et koolimajja mahuks õpilasi veelgi, aga probleem on õpilaskodus. See paikneb praegu kortermajades, päris omaette hoonet ei ole. „Konkurss meie kooli on, võiksime juurde võtta õpilasi. Kaadrit saaksime ka aasta-aastalt rohkem palgata, aga õpilaskodu on meie nõrk koht. Uue ühiselamu eskiisprojekt oli valmis juba 1992. aastal,  hoone pidi valmima 2008. Aga tuli masu ja kõik plaanid külmutati,“  rääkis Laine Belovas.

Tullakse ka Ida-Virumaalt

Noarootsi gümnaasiumis käivad õpilased üle Eesti, kõige rohkem on lapsi Harjumaalt, Raplamaalt ja üllatuslikult  Ida-Virumaalt. „Ida-Virumaalt tuleb meile õpilasi nii eesti kui vene õppekeelega koolidest. Vanemad tahavad, et laps oleks eesti keskkonnas, õpilaskodus elades saab eesti keele väga ruttu selgeks. Ja teine põhjus, miks Ida-Virumaalt siia õppima tullakse, on  turvalisus: vanemad saadavad oma lapse õppima väikesesse turvalisse kohta,“ põhjendasid noorte valikuid direktor Laine Belovas ja õppedirektor Katrin Karm.

On ju ka teisi väikeseid turvalisi koole ja kohti?

„Aga ei ole nii hea tasemega gümnaasiumi, või kui on, siis pole õpilaskodu,“ sõnas Laine Belovas. Boonus on kindlasti ka tasuta bussisõit kooli ja koju.

Mis puudutab uusi õppesuundi, siis seaduse kohaselt ei pea riigikool neid ilmtingimata kolm välja töötama. „Meiegi jääme oma praeguse suuna juurde. Ehk siis reaalhuvidega noor läheb ikka Nõo reaalgümnaasiumisse, humanitaarhuvidega tuleb meile ja muusikahuvilised astuvad muusikakeskkooli,“ ütles Laine Belovas.

Rootsi keele 14 kursust

Rootsi keele õpet alustavad gümnasistid siin nullist. Kolme aastaga jõuavad nad oma keeleoskuselt B1- ja  B2-tasemele, mis tähendab sisuliselt head rootsi keele valdamist nii kõnes kui kirjas. Keelepraktika toimub kolme aasta jooksul korra Rootsis või Soomes rootsikeelses koolis, ning see  põhineb õpilasvahetusel. Kokku on rootsi keelt 14 kursust, keeleõpe toimub gruppides. On mõni muu aine ka rootsi keeles?

„Ei jõua paraku. Õpetajate-materjalide poolest ei oleks ju võimatu, et näiteks matemaatikaõpetaja annaks oma ainet rootsi keeles, aga see käiks lastele üle jõu. Nad alustavad keeleõpinguid ju nullist,“ sõnas Laine Belovas. Katrin Karm lisas, et noored saavad jätkata rootsikeelsetes kõrgkoolides, mõnedki lähevad pärast kooli lõppu Rootsi tööle, et keeleoskust täiendada. Rootsi keele oskus on tööturul kindlasti konkurentsieelis: näiteks Tallinkis on palju Noarootsi gümnaasiumi vilistlasi tööl.

Foto: Flickr

Põhjamaade muusikat, kunsti, ajalugu...

Veel õpitakse Noarootsis põhjalikumalt Põhjamaade kultuurilugu: 10. klassis Põhjamaade geograafiat, 11. klassis kirjandust ja ajalugu, 12. klassis Põhjamaade kunsti. Kõik ainekavad, sh rootsi keele 14 kursust, on välja töötanud oma kooli õpetajad. Ja keeleõppe tasemega on Tartu ülikool väga rahul, Noarootsist tulevad tugevad tudengikandidaadid.

Kuidas te õpetajaid leiate?

„Õpetajate puuduse üle ei kurda, kõik kohad on täidetud. Viimati oli rootsi keele õpetajat vaja, saime õpetaja Berliinist: sakslane, kes on õppinud rootsi filoloogiat. Kaks inglise keele õpetajat on samuti mujalt - üks Ameerikast, teine Peterburist,“ rääkis Laine Belovas. Kool kasutab Euroopa tööotsingute portaali  Eures infot ja abi.

Kuidas lapsed õpilaskodus hakkama saavad? Et kui kunagi on Eestimaa õpilaskodusid täis pikitud…

„Kõigile inimestele see variant ikka ei sobi, mõni laps tahab olla rohkem omaette. Aga meile tulnud on ju teadliku valiku teinud. Koduigatsust tuleb ikka ette, tuleb jälgida, et keegi ei jääks nukralt oma voodile istuma.  Kasvataja ja klassijuhataja koostöö on oluline.  Sotsiaalselt küpsevad noored siin kiiremini kui kodused lapsed. Vanematele majanduslikult raske? Riigikooli puhul küll mitte – bussisõit tasuta, õpilaskodu tasuta, koolitoit on väga odav. Unistada ju võib, et jääb ka edaspidi nii. Aga jah, kui peaks Tartus või Tallinnas korterit üürima, iga päev lapsele toiduraha andma – siis see läheks küll vanematele koormavaks,“ mõtiskles Laine Belovas.

Positiivsena lisas Katrin Karm nii kooli kui koha väiksuse: kõik tunnevad kõiki, tekkinud on mõnus ja sõbralik õpilaste-õpetajate kogukond.

Lõpetuseks esitan oma arust väga originaalse küsimuse: miks peab rootsi keelt süvendatult õpetama just Noarootsis, pealinnas oleksid äkki paremad võimalused? Aga võta näpust, selgub, et seda on koolijuhilt küsinud absoluutselt kõik haridusministrid.

„Aga miks mitte Noarootsis?“ küsib Laine Belovas vastu. „Rootsi keelt on siin räägitud ju sajandeid.“

KOMMENTAAR

Noarootsi gümnaasiumi vilistlane Karin Taalik (lõpetas kooli 2008)

Astusin 2004. aastal Noarootsi gümnaasiumisse just seetõttu, et soovisin saada iseseisvamaks ning panna ennast proovile - kuidas tuleb ühel 16-aastasel välja kodust eemal elamine, iseseisev rahadega majandamine, õppimine ning mis veelgi olulisem - milline näeb välja ühiselamus elamine? Omaette plussiks oli omapärane suunitlus Põhjamaade kultuurile ja rootsi keelele, mis mind samuti paelusid. Noarootsi gümnaasiumis õppides sain võimaluse ühel õppeaastal tutvuda lähemalt rootslaste ja sealse kultuuriga, õppides Rootsis Västerås'is ja elades sealsetes peredes.

Rootsi keele oskus on mulle päris palju andnud. Leian, et kui sul on vähegi pealehakkamist ning töötegemise tahet, siis rootsi keele oskusega vähemalt Tallinnas küll töötuks ei jää. Minule andis keeleoskus võimaluse muutuda täielikult vanematest rahaliselt sõltumatuks kohe ülikooli tulles. Enamik töökohti, kus nõutakse rootsi keelt, on paindliku graafikuga ning nii sain kenasti ülikooliõpingute kõrvalt töötada. Lisaks olen tänu rootsi keele oskusele kohtunud väga paljude huvitavate inimestega nii Rootsist kui Norrast, kellega on lihtsam suhelda just tänu ühisele räägitavale keelele.

13. detsembril tähistab kool traditsiooniliselt luciapäeva. Luciapäev on oma nime saanud Sitsiilia pühaku Lucia järgi ja see tähistab jõuluaja algust Rootsis. Foto: kooli arhiiv.

Samal teemal:

• Õppesuunast nii teadmisi kui praktilist kasu
• Lihula gümnaasium: loodusteadlaste kasvulava