
Haridusspetsialistid on seisukohal, et digiajastu õppija on täiesti uus nähtus: see on keegi, keda iseloomustab soov pidevalt olla online, kel on käsil mitu tegevust korraga ning kes õpib katse-eksituse meetodil, kirjutab Maris Lindoja.
Õpilaste „digistumine” on paraku tekitanud olukorra, et õpetajatel on tunnis üha raskem õpilaste tähelepanu hoida ja ainus viis seda teha on keelata konkureerivate tähelepanuobjektide – mobiilide ja teiste digiseadmete – kasutamine tunnis, kirjutab Chiron Media e-õppe arendaja, interaktiivse multimeedia magister Maris Lindoja Goethe Instituudi kodulehel.
Selle asemel, et võidelda ette kaotatud võitlust, tuleks digiseadmeid keelustamise asemel õppetöös enam ära kasutada. Kodus on lapsed harjunud kasutama erinevat tarkvara, Internetti ja mobiiltelefoni, nad teavad tehnoloogiliste vahendite eeliseid. Piduriks kaasaegsemate õppemeetodite kasutamisele ei ole ennekõike mitte selleks koolidele vajamineva tehnika puudumine või selle kõrge hind - peamiselt on Eestis probleemiks emakeelse õppetarkvara nappus. Riiklik haridussüsteem on õpetajad jätnud olukorda, kus nad peavad selle probleemi igapäevaselt ise lahendama - kas Internetist sobivat õppematerjali otsides, seda ise koostades, või hoopis arvutikasutust keelates. Pikemalt loe juba Goethe Instituudi kodulehelt.
Foto: Ülar Mändmets
Samal teemal:



