Tehnoloogia on haridust väga palju muutnud, mõjutades klassiruumi sisu nii õpilaste kui õpetajate jaoks. Ameerika Haridustehnoloogia Assotsiatsioon (State Educational Technology Directors Association - SETDA) soovitab õppematerjalide täielikku digitaliseerimist 2018. aastaks. Sellega nõustuvad ka haridusvaldkonna juhid - koolid tuleb muuta digitaalseks, et Ameerika suudaks konkureerida globaalsel turul. Ka Eestis toetab haridus- ja teadusministreerium seni olulisemalt suuremas mahus just digitaalsete õppematerjalide väljatöötamist ning tootmist. 

Loomulikult on juba praegused klassiruumid tehnoloogiast suuresti mõjutatud (tahvelarvutid, interaktiivsed tahvlid, e-lugerid jne). Paraku on asjaga seotud ka negatiivne külg, sealjuures spikerdamise uus tase.

Common Sense Media 2009. a uuringu kohaselt (PDF) tunnistas 35% teismelistest, et nad on kasutanud oma mobiiltelefoni spikerdamiseks vähemalt korra. Tänapäevased kergesti kasutatavad ja suurte võimalustega nutitelefonid, tahvelarvutid ja muud vahendid annavad õpilastele võimaluse leida ning jagada infot väga kiiresti. See kehtib ka spikerdajate kohta, kes kasutavad vahendeid internetist vastuste leidmiseks ja jagamiseks klassikaaslastega. Varasemad kirjalikud spikrid on asendunud digitaalsetega.

Aina enam noori kasutavad mobiilseid vahendeid

Kasvav hulk noori kasutavad mobiilseid vahendeid ja nad teevad seda aina sagedamini. 2012. Pew Internet & American Life Project raporti järgi on 23% 12-17 aastastest lastest nutitelefoni omanikud, 14-17 a hulgas juba 31%. Ka Eesti kontekstis on näha, et gümnaasiumiastmes on nutitelefon pigem tavaks kui erandiks. Olenevalt klassiruumi reeglitest kasutavad õpilased neid vähem või rohkem ka tunnis - olgu siis eesmärgipäraselt või mitte.

Suure spikerdamise potentsiaali juures on oluline, et õpetajad ja kooli juhtkond tagavad, et kontrolltöö või eksami läbiviimise tingimusi kontrollitakse. Eksamitel ei tohi lubada nutitelefonide või muude vahendite kasutamist ning laudade paigutus peaks võimaldama õpetajal kõiki näha. Õpilastele ja vanematele peaksid eksamite ajad varakult teada olema ning neil on ülevaade vastavatest tingimustest. Ka reeglite rikkumise tagajärjed peavad olema kõigile väga selged.

Tehniliste võimaluste laienemine on suurendanud ka plagiaadi potentsiaali. Spikerdajatele on käeulatuses loendamatu hulk infot. Olgu see kellegi teise loomingu oma töösse kopeerimine või referaatide ja uurimuste ostmine, veebi on võimalik kasutada kõigeks.

Samas pakub tehnoloogia ka väga häid võimalusi plagiaadi vältimiseks. Veebipõhised programmid nagu Turnitin ja Copyscape lasevad õpetajatel ja kooli töötajatel kontrollida õpilaste esitatud töid sobimatu kopeerimise ilmingute vastu.

Vana mure uues kuues

Klassiruumis spikerdamine pole uus probleem. Tehnoloogia tõusulaine sunnib haridustöötajaid lihtsalt ümber mõtlema oma eksamineerimis- ja vaatlemistehnikad digitaalse ebaaususe vastu. Kui mobiiltelefonid areenile tõusid, oli koolil väga lihtne keelata mõnel üksikul mobiiliomanikul selle kasutamine. Nüüdseks paistab, et nutitelefonid on kõikjal koolis ja õpetajatelt oodatakse nende keelamise asemel pigem nende kasutamist õppetöö osana - võidaksid sellest ju nii õpetajad ise kui ka õpilased.

Uusi väljakutsed tehnoloogiavallas aina lisandub. Kas Google Glass - uus kõrgtehnoloogiline arvuti prillide näol on järgmine relv spikerdajate arsenalis? Ilmselt ei ole digitaalse spikerdamise juures küsimustele lihtsaid vastuseid. Loomulikult peavad nii õpetajad kui lapsevanemad selgitama lastele, mis on õige või vale. Õpilased peavad mõistma iseseisva mõtlemise väärtust ja õppimist teadmiste ja oskuste, mitte hinde pärast.

Õpetajana tundub igati mõistlik mitte võidelda spikerdamisega, vaid tunnustada ja toetada õpilaste osavust info leidmisel - just teadmisi kontrollivad tegevused on need, mis võiks muutuda. Praegune õppija ei peagi ju vastama õpetajale tagasi tema poolt räägitud infot. See oli tõesti omal ajal nii, et õpetaja oli infoallikas, ta jagas teadmisi õpilastele. Praegu on info kõigil käes ja õpetaja roll võiks olla suunav - kuidas saada uusi oskusi ja teadmisi lõputust infohulgast.

Kuidas teie spikerdamisega tegelete? Kas teie klassiruumis on telefoni kasutamine keelatud? Kas olete kasutanud telefoni õppetöö osana? Kuidas viite läbi kontrolltöösid?

Refereeritud: Edudemic, foto: Flickr 

Samal teemal: 

• Uue generatsiooni tehnoloogia