Aasta tagasi tunnustas Tiigrihüppe Sihtasutus Surju põhikooli kui parimat õpilaskonkurssidest osavõtjat. Auhinnaks oli 10 000 eurot, et kool saaks soetada tehnoloogiat õpilastele suunatud tegevuste arendamiseks. Juba toona oli koolijuht kindel, et summa läheb kooli multimeedialabori täiendamiseks. Sest Surju põhikool on ütlemata aktiivne konkurssidel osaleja, kui valmis tuleb teha video- või animafilm. Ja koolis on ka multimeedia õppesuund.

Direktor Heidi Kodasma, on see 10 000 tänaseks realiseeritud?

„Jah, olemas. Ongi kummaline, raha on ju suur, aga tehnikavidinad, mis maksvad palju, on imeväikesed. Nii et asjade hulk, mida muretsesime, ei olnudki nii tohutu. Oleme väga õnnelikud, et saime kaameraid juurde. Nüüd saavad lapsed rühmades filmida. Ja arvutites on tasemel, lihtsad montaažiprogrammid. Arvuti- ja multimeediaklass tegutseb koos, montaaži tarbeks on eraldi ruum.“

Surju kooli õppesuunad on multimeedia ja karjääriõpe. Karjääriõpet on paljudes koolides, aga multimeediat ei teagi… Kuidas see suund teie kooli jõudis?

„Eks ta õpetaja Signega jõudiski meile (Signe Reidla õpetab koolis multimeediat.Toim) Mina olin siis siin majas klassiõpetaja, kui multimeediaga koolis tegelema hakati. Signele meeldisid need kursused, kus ta käis, ja kõigepealt koolitaski ta iseennast. Olime kooli üritusi varemgi pildistanud, filminud, mitte see polnud uus. Aga just see oli uus, kuidas multifilmi teha. Koolis käis külas stuudio Nukufilm, lastele toimus töötuba. Ka õpilaste poolt oli soov, et võiks midagi olla, ja õpetaja Signe Reidla alustas kõigepealt ringiga. Multimeediaring oli popp. Multifilmi tegemine võttis küll palju aega, aga lastel oli huvi. Kui ka midagi vussi-sassi läks, ikka tahtsid teha. Kui uut õppekava tegema hakkasime, siis tekkiski mõte, et miks mitte hakata õpetama multimeediat. Signe käis veel koolitustel, ta on hästi palju töö kõrvalt õppinud. Hoolekogule mõte meeldis, vallavalitsusele meeldis, ja muidugi eriti õnnelikud olid kõik eelmisel aastal, kui tuli Tiigrihüppe tunnustus 10 000 euro näol. Nii et midagi ei ole tulnud päevapealt, ikka tasapisi. Ja igal asjal peab olema eestvedaja, kes tegutseb hingega, muidu ei juhtu midagi. Õpetaja Signet asi väga huvitab.“

Õpetaja Signe Reidla multimeediatunnis. 

Kui lastel on võimalus multimeedia suund valida, kes sinna karjääriõppesse siis läheb?

„Tegelikult valitakse karjääriõpet küll, sest kõigile lastele ei meeldi tehnikaga tegeleda, kas ei ole siis parasjagu püsivust või lihtsalt huvi. Me ei ole õppesuundi nii rangelt jaganud, et neljandast üheksandani peab ühe valima ja selle juurde jääma. Ta proovib, vaatab. Ega tänavu väga palju ei muutunud, ikka mindi oma valikuga edasi. Lapsed on jagunenud pooleks, grupis 12-14 õpilast. Valikud on olnud vabatahtlikud, ei ole pidanud kedagi ümber tõstma, et multimeedia grupp läheb suureks ja karjäär jääb väikeseks. Karjääriõpe on ka väga huvitav, erinevate ametite esindajad käivad külas oma elukutset tutvustamas."

Montaažiruumis on kaks arvutit, kus hea ja lihtne filmi kokku panna.

Surju põhikool täna?

„Sellel õppeaastal alustasime 90 õpilasega, üks õpilane läks pärast teist õppeveerandit Pärnusse, tänase seisuga on 89 õpilast. Oleme väike maakool. Õpilaste arv on aastate jooksul vähenenud nagu igal pool maakoolides. Mina tulin siia majja kaheksa aastat tagasi, siis oli õpilasi üle 120. Järgmise viie aasta perspektiivis jääme kuskile 70-80 õpilase piiresse. Käesoleval aastal lõpetab meil suur klass, 13 õpilast, juurde loodame esimesse klassi saada 10 õpilast.“

Esialgu Pärnu veel teie jaoks tõmbekeskus ei ole?

„Põhikooli osas ei ole. Vallast küll käib lapsi ka mujale, kes muidu võiksid siin õppida. Põhjus ongi näiteks, et kui vanemate töökohad on Pärnus, viiakse laps hommikul samasse kooli.“

Kooli tulevik on siiski kindel, sulgemine või lasteaed-algkooliks tegemine ei ähvarda?

„Väga tahan loota, et ei ähvarda ja usun, et nii on ka. Koolipidaja on selles mõttes küll väga toetav kooli suhtes, hea sõber koolile. Vald on väike, oleme valla ainus kool, lasteaed on samas majas, aga tegutseb eraldi asutusena. Kui just muud reformid lähiaastatel muudatusi ei too, et vald üldse ära kaob, siis peaksime ikka jääma.

Õpetajaid on Surju koolis kokku 18, aga kõigil ei ole täiskoht. Kuut õpetajat jagame teiste koolidega. Meil on väga head õpetajad, kes teevad suurepärast tööd lastega. See on üks pool, mis on lastevanematele kindlust andnud, et Surju kool on hea kool, laps pannakse siia kooli. Järjepidevus ka – siia kooli pannakse õed-vennad, isegi lapselapsed.“

Koolijuht Heidi Kodasma.

Missuguseks hindate oma kooli õpetajate IKT-kasutamise oskust, õigemini küll – tahet? Mõnigi koolijuht on öelnud, et üks õpetaja on väga uuendusmeelne, teine mitte nii väga, aga tema tugevused ongi teised ja sellega tuleb arvestada.

„Eks meil on keskmiselt sama. Tegime DigiTiigri koolitust, seal osalesid kõik õpetajad. Kõige aktiivsemad on klassiõpetajad, nemad leiavad kogu aeg variante, kuidas toimetada. Keeleõpetajad on ka tublid. Ajalooõpetaja tunnid on meil põhimõtteliselt interaktiivsed tunnid. Tund ongi üles ehitatud nii, et millest õpetaja räägib, seda ta kohe läbi projektori näitab, liikuvat pilti ja heli on palju. Lapsed on vaimustuses. Üks surve infotehnoloogia kasutamiseks on kindlasti ka õpilaste poolt, neile on see huvitav ja õpetaja tahab head, huvitavat tundi anda. Mis veel meeldib, on see, et õpilased on juba targemad kui õpetajad. Õpetajad ei pelga õpilastelt arvuti asjus nõu ja abi küsida: sul on see asi selge, tule näita mulle ka, kes oskab mind aidata. Õpilast võetakse kui partnerit, ja nii on võimalus koos midagi huvitavat teha.“

Surju koolihoone. Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Kabesimultan rahvusvahelise suurmeistriga Surju põhikoolis
• Surju õpilased õpivad filmi tegema
• Õpilaste aktiivsus konkurssidel toob Surju koolile 10 000 eurot