Ja juba kaheksa aastat. Koolijuhi Heidi Kodasma sõnul sai kõik alguse 23. veebruaril 2003, kui kuulutati välja Surju põhikooli „Oma Riik“. Toona oli kodanikuhariduse aasta, ja esialgu oli üritus mõeldud aastase projektina. „Mina olin siin huvijuht, direktor oli Lembit Rebane. See oli tema idee, et võiks selline asi olla: Eesti riigi väikene mudel, et noored õpiksid ise tundma, kuidas asjad riigis käivad,“ selgitas Heidi Kodasma. „Toimusid esimesed riigikogu valimised, meil on klassipõhised erakonnad 5.-9. klassini.“

Valimised nagu päris - reklaamid, agitatsioon ja hääletuskabiin

„Oma Riigi“ riigikogu valimised toimuvad igal sügisel oktoobrikuus. Riigikogu 21 kohale saavad pürgida 5.-9. klassi õpilased, valimisõigus on kõigil õpilastel 1.-9. klassini. Mis tähendab, et eelneb valimiskampaania nagu päris valimistel: igal klassipõhisel erakonnal on oma valimisplatvorm, valimisreklaamid, antakse lubadusi ja jagatakse valimisnänni. Kampaania on suunatud ikka õpilastele ja see on reglementeeritud nädalaga. Igale kandideerivale klassile on antud kindel aeg: ühe koolipäeva teisel-kolmandal vahetunnil saavad nad oma ideid tutvustada nii väikestele kui suurtele.

Valimiskomisjon ootel. Foto kooli arhiivist. 

Valimispäeval tõestab õpilane oma kodanikustaatust ja valimisõigust õpilaspiletiga ning täidab sedeli valimiskabiinis nagu päris valimistel. „Kui valimised on toimunud, kuulutatakse välja võitnud erakond ja peaministrikandidaat moodustab valitsuse. Meil on 11 ministrit-õpilast, kes hõlmavad erinevaid valdkondi. Projektist on nüüd saanud 8-aastane traditsioon. Arvan, et see on meil üks omanäolisemaid asju siin majas. Mudel on läinud ka kahte teise kooli: Viljandimaal Sürgavere põhikoolis ja Pärnu-Jaagupi gümnaasiumis on ka „Oma Riik“,“ rääkis Heidi Kodasma.

Valijad otsustamas... Foto kooli arhiivist. 

Riigipiruka jagamine kõige pidulikumal päeval

„Oma Riigi“ kõige pidulikum sündmus on 23. veebruar, kui tähistatakse õpilaste oma riigi ja Eesti Vabariigi sünnipäeva, ja siis toimub Surju koolis pidulik vastuvõtt. „Meil ei ole küll punast vaipa, aga on ilus trepp, kust üles tulla. Kui aktus saalis on läbi, algabki kätlemistseremoonia, nagu presidendi juures, nimekaart loetakse ka ette. Vastu võtavad peaminister ja president, presidendiks on au olla kooli direktoril. Pärast seda jagame koolisööklas riigipirukat (ehk torti). Tänavu sai meie oma köök suurepäraselt riigipiruka valmistamisega hakkama. Sünnipäev ja vastuvõtt on „Oma Riigi“ tähtsündmus aasta jooksul. Aga tegelikult aitab „Oma Riik“ kõiki kooli sündmusi aasta jooksul korraldada, lapsed löövad kaasa,“ tunnustas koolijuht noori.

Nii et õpilane-minister pole ainult nime poolest minister, tal on konkreetsed ülesanded?

„Jah, tal on reaalne funktsioon. Näiteks spordiminister korraldas neljanda veerandi alguses koolis tenniseturniiri: registreeris osalejad, valmistas tabelid, viis mängud läbi. Kultuuriminister tegeleb aktustega, välisminister osaleb Comeniuse projektis. „Oma riik“ on tore asi, seda võiks olla rohkemates koolides, et lapsed reaalselt tegutseksid ja näeksid, kuidas asjad ühiskonnas toimuvad. Kui meil on käinud külalisi, kes tahavad „Oma Riigiga“ tutvuda, oleme kutsunud rääkima endised õpilased-peaministrid, vilistlased. Meie võime ju mõelda, et see on tore ja vahva, aga kuidas nemad elus tunnevad, kas sellest on kasu olnud? Eranditult kõik on öelnud, et sellises vormis tegutsemine annab hästi palju enesekindlust: minul ongi õigus otsustada, mitte ei tule direktor või õpetaja ütlema, et nüüd teeme vahetunnis nii ja aktusel naa. Areneb läbirääkimiste oskus, julgus, suhtlemine. See on ettevalmistus eluks, nagu me lapsi põhikoolis ette peame valmistama.“

Klasside-erakondade valmislubadused – mida nad lubavad? Koolivaheajad pikemaks, matemaatika tunniplaanist välja?

„Ei, seda nad ei luba. Lubavad reaalseid asju. Nad tahavad palju üritusi teha, aga et osalejaid jaguks, peavad üritused olema kvaliteetsed. Selle aasta võitja valimisprogrammis oligi põhirõhk kvaliteetsetel üritustel: laadad, stiiliõhtud, sportlikud vahetunnid, filmiõhtud. Siis lubavad näiteks, et nad korraldavad saali kasutust vahetunnis sportimiseks: spordiminister jälgib, et vahetunni lõppedes pallid jm spordivarustus kõik tagasi pannakse, õpetaja ei pea juures olema. Igal esmaspäeval on meil riigiraadio uudised, st kooliuudised, see oli ka selle aasta valimisprogrammis. Algusaastatel olid utoopilisemad lubadused, aga see ongi areng, mis on koos „Oma Riigiga“ toimunud. Kui tahad uuesti valituks saada, pole mõtet lubada seda, mida ei saa ellu viia. Ja ministriks tahetakse saada, ikka tahaks uuesti valimisi võita ja valitsust moodustada.“

Ühes on koolijuht Heidi Kodasma kindel ja loo autor samuti: noored, kes on „Oma Riigis“ kaasa löönud, ei ütle tulevikus täiskasvanuna mitte kunagi, et mis ma sinna valimistele ikka lähen, minu häälest ju midagi ei sõltu ja midagi ei muutu. Nad on ise reaalselt tunda saanud, kui suur jõud on valija otsusel ja kui suur on valitu vastutus.

Hetk valimiskampaaniast. Foto kooli arhiivist. 

Samal teemal:

• Videohuvi ärgitas õppima
• Surjus valitakse nii multimeediat kui karjääriõpet