Alguse kohta ütles Signe Reidla ise, et kui 2010. a korraldas Junior Achievement Eesti reeklaamivõistluse „Hagari rukkileivake“, siis koostöös Uulu põhikooli õpilastega saatis Surju konkursile seitse reklaamklippi. Läks nii hästi, et ära toodi peaauhind. Mis saanuks veel rohkem tiivustada ja huvi tekitada, nii õpilastes kui õpetajas?

„Leidsin jah, et mulle see meeldib, on tore ja huvitav. Olen iseseisvalt just video-poolt õppinud, koolitajaks hakkasin veidi hiljem.“

Video: Signe Reidla andmas multimeedia tundi.

Mida Surju põhikooli multimeediatunnis õpitakse-õpetatakse?

„Ütleme nii, et läheneme hästi loovalt. Põhiliselt tegeleme konkurssidega, valmistume osavõttudeks. Praegu teeme lihtsalt videotöötlust. Õpilased ise loovad ühe loo, siis filmime ja monteerime. Rõhk on rohkem videol, aga oleme teinud ka animatsioone, koomikseid, fototöötlust.“

Nii palju konkursse

Surju kool paistab silma aktiivse konkurssidel osalejana, ja ikka on juhendajaks Signe Reidla. Kasvõi projekti „Targalt internetis“ 2012. a toimunud konkurss „Avastame digimaailma üheskoos turvaliselt“: videolood sellest, kuidas eri põlvkonnad üheskoos internetis tegutsevad. Õpilased saatsid konkursile kolm videolugu ning nooremas ja keskmises vanusastmes saavutati I koht.

Ülevabariigilisele õpilasvõistlusele „ Märka matemaatikat enda ümber – ruumilised kujundid“ läks Surjust 40 tööd. Saavutati noorima osavõtja auhind, Nõo reaalgümnaasiumi eripreemia ning kaks äramärgitud tööd.

Tiigrihüppe Sihtasutuse animatsioonikonkursile „Iga käpp jätab jälje“ (2012) esitasid õpilased rühmatöödena või individuaalselt kokku 6 erinevat animafilmi.

Loetelu võiks jätkata; tundub, et Surju koolist on sirgumas hulk tulevasi filmirežissööre, operaatoreid, monteerijaid.

„Läheneme kõigele hästi loovalt. Kui on lapsed plaaninud üht moodi ja töö käigus selgub, et tuleb teha teisiti, siis orienteerume ümber. Vahest olen mõelnud küll, et see õpilane võiks filmida ja see monteerida, aga kõik kujuneb töö käigus. Rolle väga ära jaotanud veel ei ole. Töö toimub multimeediatunnis, aga kui on mõne asjaga kiire, siis pärast tunde ka. Multimeediat õpitakse neljandast, ringitunnis käivad alates esimesest klassist. Ega nad teooriat väga kuulata ei taha, tahaks kohe tegutseda. Eks siis hakkamegi kohe filme tegema,“ rääkis õpetaja Signe Reidla. „Lapsed õpivad paljut iseseisvalt, see on hea. Nüüdki, kui saime uue programmi, hakkasid kõigepealt lapsed pusima ja siis õpetasid juba mind.“

Multimeediatunnis on 8.-9. klassi õpilased. Foto: Madli Leikop.

Tiigrihüppe Sihtasutuse õpilaskonkursside preemia 10 000 eurot rõõmustas aasta tagasi loomulikult ka multimeediaõpetajat. „Arvutitele kuvarid said kõik uued, siis videokaameraid ostsime kolm tükki, üks on poolprofessionaalne kaamera. Apple´i iMaci arvuteid kaks tükki, Final Cut Pro programmid, lisaks statiivid ja muid väiksemaid vidinaid. Puutetundliku tahvli ka,“ loetleb õpetaja arvuti-meediaklassi täiendusi. „Mulle endale meeldivad animatsiooni loomised ja lastele see ka meeldib, kuigi see nõuab suurt püsivust ja on pikaajaline protsess. Õpilastele meeldis väga projekti „Targalt internetis“ konkurss. Kes osalesid, olid vaimustuses töö tegemisest. Edukalt osalesid ka sellised õpilased, kes muidu võib-olla koolielus silma ei paista. See oli mulle suur rõõm.“

Kuidas on, kas natuke sunnite ka õpilasi konkurssidest osa võtma või see lihtsalt läheb niimoodi, et kõik tahavad töid esitada?

„Teen ettepaneku osalemiseks. Alguses tahavad kõik osaleda, aga siis tuleb muidugi tagant torkida, sest tuhin kaob ära. Siis ikka sunnin ka. Kui nad on alustanud, siis eeldan, et teevad töö lõpuni.“
Signe Reidla oli Tiigri Tegija 2012 nominent. „See tuli üllatusena, eriti veel, kui vaatasin, mida kõike teised on väljapoole kooli teinud. Mina tegelen õpilastega, rohkemat küll ei jõuaks,“ tõi õpetaja välja oma prioriteedi.

 Samal teemal:

• Õpilaste aktiivsus konkurssidel toob Surju koolile 10 000 eurot
• Surjus valitakse nii multimeediat kui karjääriõpet
• Õpilased oskavad, õpetajad peavad veel õppima