Lindemann uuris oma lõputöös noorema põlvkonna venelaste hariduse omandamist ja tööturule sisenemist, kirjutab Eesti Päevaleht. Ta analüüsis 2006. aasta PISA matemaatikatesti tulemusi, kus mõõdetakse 15-aastaste teadmisi ja oskusi, Eesti tööjõu uuringute andmeid aastatest 2002–2011 ja rahvusvahelisi andmebaase.

Lindemann tõdes, et eesti ja vene õppekeelega koolide PISA testide tulemused erinevad suuresti ning tunduvalt edukamad on eesti õpilased. Mis aga veelgi olulisem, analüüs näitas, et vahe eesti õppekeelega koolides ja vene õppekeelega koolides õppivate venelaste vahel oli lausa 27 punkti. OECD hinnangul võrdub selline vahe veidi enam kui poole kooliaastaga, võrdlus eesti lastega annab PISA kriteeriumites aga ligi aastase mahajäämuse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ehkki Lindemann analüüsis detailselt vaid matemaatikatulemusi, väljendub tema sõnul ka PISA lugemisoskuse ja loodusainete tulemuste puhul sama tendents. Teisisõnu saavad eesti keeles õppivad venelased hoolimata võõrast keele- ja kultuurikeskkonnast paremaid tulemusi kui emakeeles õppides. Leid on seda vastuolulisem, et 2011. aasta integratsiooniseire kohaselt usuvad venelased ise, et emakeeles õppimine tagab paremad õpitulemused.

Lindemanni sõnul peitub põhjus osaliselt vene koolide õpilaste halvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras ja võib öelda, et venekeelsete vanemate raskused tööturul peegelduvad ka nende laste õpitulemustes. „Lisaks näitavad andmed, et kuigi väike osa venekeelseid vanemaid eelistab eesti õppekeelega koole, siis oma lapsi panevad eesti kooli pigem parema sotsiaal-majandusliku taustaga vanemad.

Foto: Terje Lepp

"Venekeelsete õpilaste tulemused on eestikeelses koolis paremad kui venekeelses, kuid siiski jäävad alla samas koolis õppivatele eestlastele,” selgitas Kristiina Lindemann Eesti Päevalehele.

See tendents teeb talle muret, sest teadupärast liigutakse üha rohkem 100-protsendilise eestikeelse õppe poole ja seetõttu on vaja lahendada küsimus, kuidas lõhet vähendada. Teisalt tõi teadlane esile Eesti PISA uurimisgrupi 2012. aastal tehtud analüüsi, mis näitas erinevusi ka eesti ja vene koolide õppemeetodites. Siinkohal on oluline märkida, et ehkki PISA testide tulemuste puhul on kahe rahvusgrupi vahelised käärid suured, ei ole see nii põhikooli lõpueksamite puhul, mille tulemused on küllaltki võrdsed.

Lõpueksami tulemused näitavad aga ennekõike õppekavas nõutavate teadmiste omandamist, kuid PISA mõõdab üldisi teadmisi ja oskusi ning oskust õpitut uudsetes olukordades kasutada. „Võib eeldada, et õpetamismeetodid on eesti koolides innovaatilisemad ja see aitab kaasa ka parematele PISA tule-mustele,” ütles Lindemann.

Sama nentis ka Eesti matemaatikaõpetajate ühenduse juht Hele Kiisel, kelle sõnul ei osale vene koolide õpetajad sageli õpetajate koolitustel ja seda peamiselt nõrga keeleoskuse tõttu. „Paljud vene koolide õpetajad kasutavad siiani venekeelseid materjale ja käivad koolitusel hoopiski Peterburis. Venemaa koolide meetodid on aga sageli pigem tampivamad ja faktipõhisemad kui Eestis levinud metoodika,” rääkis ta Eesti Päevalehele.

Peale erinevuste hariduses uuris Lindemann ka tööturule sisenemist. Doktoritöö tulemused näitasid, et teise ja hilisema põlvkonna venekeelsetel noortel kulub esimese stabiilse töökoha leidmiseks eestlastest rohkem aega ja nad saavad madalama staatusega töökohad. Seejuures sõltub nende edu märgatavalt just riigikeele oskusest ja vene keel tööturul eestlaste ees eelist ei anna. Tallinnas kiirendab vene keele oskus küll esimese töökoha leidmist, kuid selle töö staatus ei pruugi olla kõrge.
Allikas: BNS

Samal teemal:

• Aaviksoo: testide põhjal on Eesti õpilaste tase üle keskmise
• Haridusstatistika riigiti muutub aina raskemini võrreldavaks
• PISA-šokk sundis Saksamaad oma haridussüsteemi reformima