Kasvatusteaduste instituudi eri-ja sotsiaalpedagoogika osakond avas selle sügise väärika stardipauguga, kirjutab TLÜ kasvatusteaduste instituudi lektor Anu Carlsson.

Eripedagoogika pole enam ammu nähtus, millest vaid institutsioonikabinettide hämaruses sosistatakse ja mis vaid üksikute entusiastide tegevusvaldkond on. Arenev teadusharu teeb koostööd teiste distsipliinidega ning on elujõuline ning elukogenult nooruslik. Eriala on olnud Tallinna ülikoolis üks populaarsemaid ning ka sel aastal oli konkurss eripedagoogika ja eripedagoog-nõustaja õppekavadele pingeline.

Tulevased eripedagoogid õpetaja Ljubov Jurgenovskene lahtises tunnis Kadaka põhikoolis.

Konverentsi korraldasid - nagu alati - vilistlased. Seekord oli peakorraldajaks eripedagoogika ja kasvatusteaduste osakonna vilistlane Anna Devrimci. Tervituskõnega esinesid kasvatusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter ja osakonna juhataja Kadi Lukanenok. Ajaloolises võtmes andis Tallinna ülikoolis eripedagoogika õpetamisest ülevaate emeriitdotsent Ene Mägi.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Tiina Kivirand peatus hariduslike erivajaduste kaasaegsel käsitlusel. Ministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Meeli Murasov tutvustas kutseõppes õppiva hariduslike erivajadustega õpilaste väljalangemise ennetamise tugisüsteeme.

Töötubasid viisid läbi Ene Mägi (Õppenõustamine), osakonna vilistlased Kadi Malberg (Loovteraapia kasutamise võimalused), Gretel Õigus (Tunnetustuba laste arengu toetajana), vilistlane ja doktorant Jana Kadastik (Eestis kasutatavad õppevahendid raske ja sügava ja/või liitpuudega õpilaste kognitiivsete oskuste arendamiseks), vilistlased Mairi Laht (Alternatiivkommunikatsioon), Kaialiisa Lääts ja Heidy Siirak (Tähelepanelik laps).

Kultuurilise vahepala eest hoolitsesid juba teist aastat Tallinna Kadaka põhikooli laulu-ja pillilapsed õpetaja Inna Myuyri juhendamisel.

Peaettekande „Arvutamisraskus õpiraskuse osana“ ning konsultatsioone doktorantidele pidas professor Pekka Räsänen Soomest Niilo Mäki instituudist. Muuhulgas peatus ta ka väheteadvustatud düskalkuulia mõistel, kuid rääkis matemaatika foonil õpiraskustest ka üldisemalt. Mõtlema paneb see, et düskalkuulia on maailmas 3-6% lastest, mis tähendab seda, et igas klassis võib olla vähemalt üks potentsiaalne erilist matemaatikatuge vajav laps. Konverentsi käigus peetud diskussioonides tõusid esile päevakajalised teemad: väikeklassid, alternatiivsete meetodite kasutamine, kaasav haridus, eripedagoogiline nõustamine.
Lahku mindi kerge südamega – ühisel eripedagoogika väljal ja neljandal juba traditsisooniliseks saanud EVÜKO konverentsil kohtutakse pea.

Artikli autor on TLÜ kasvatusteaduste instituudi lektor Anu Carlsson. Autori foto. 

Samal teemal: 

• Kui arvutamine käib üle jõu
• Missugused on koolide kogemused väikeklassidega?
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi