Kui üldhariduskoolidesse tööle asunud aineõpetajad on eelnevalt läbinud õpetajakoolituse sh pedagoogilise praktika, siis kutsekoolis õpetajana alustanute eelnev haridustee ja kokkupuude kutsekooli ja –õppega võib olla väga erinev, kirjutab Tallinna ülikooli õppejõud ja kohanemisaasta õppekava juht Sirje Rekkor. Tööle asutakse nii kutsekesk-, keskeri- kui kõrghariduse ja sellele lisanduva töökogemuse baasil, tööd alustatakse ka pelgalt erialase töökogemuse baasil või ka ilma erialase töökogemuseta, kohe peale kõrg- või kutsekooli lõpetamist.

Eelmisel, 2012/13 õppeaastal 304st kutseõppes õpetajana tööle asunust olid 13 lapsehoolduspuhkuselt naasjad, 12 töötasid küll varem koolis, kuid õpetamisega mitte seotud ametikohtadel ning 279 ei olnud varem kutsekoolis õpetanud.

Kohanemisaasta on pedagoogilise ettevalmistuseta kutseõpetajate esimese tööaasta toetusprogramm, mille eesmärk on  kujundada esmased oskused töötamiseks kutseõpetajana ja arendada õpetajatöös vajalikke hoiakuid. Kohanemisaasta aitab tähtsustada õpetaja professionaalset arengut ja kutseõppeasutuste vastutust selles, samas annab esimese tööaasta probleemide analüüs väärtuslikku tagasisidet kutseõppeasutustele ja kohanemisaasta toetuskeskustele (praegusel hetkel on toetuskeskuseks Tallinna ülikool). Perioodi kestel kohaneb tööd alustanud õpetaja õpetamisega, õppijatega, kolleegidega ja kutsekooli kui organisatsiooniga. Kohanemisaastal toetab kutseõpetajat (eeldatavasti koolitatud) mentor, koostöös kellega töötab kohanemisaastal olev kutseõpetaja välja kohanemisaasta läbiviimise aluseks oleva individuaalse plaani. Kohanemisaastal toimub pidev eneserefleksioon ja tagasisidestus. Loe lähemalt sihtasutuse Innove kutsehariduse uudiskirjast.
Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kutsehariduse maine on tõusnud
• Valmis ülevaade kutse- ja kõrghariduse lõpetanute edukusest tööturul