Rahvusvahelisel konverentsil „Lapsest lähtuv kasvatus ja tegevuskultuur“ juhtisid nad töötuba „Rootsi lasteaedade kogemus lapsest lähtuva pedagoogika rakendamisel“. Töötoas oli palju praktilist materjali alates laste joonistustest ja lõpetades videofilmiga, mille võiks pealkirjastada „Pedagoogiline tants“. Kaili Kits-Pylkko kasutas esinemisel ka tantsulisi elemente, et viia kuulajad pedagoogilisele reisile, mis tutvustas Rootsi lasteaednike tööd. „Iga maal on oma pedagoogiline tants, Eestil oma, Soomel ja Rootsil oma,“ sõnas ta.

Rootsi sai esimese alushariduse riikliku õppekava 1998. aastal. Siis läksid lasteaiad sotsiaalministeeriumi haldusalast haridusministeeriumi alluvusse. Oodati, et õppekava toob kaasa muutused, aga Eeva Mäkelä sõnul oli vana lasteaia traditsioon tugev, suuri muutusi alguses ei toimunud. „Keskenduti laste järelvalvele ja hoolitsusele nagu seni. Tähtis oli päevarutiin. Õppekavaga toodi lasteaiapäeva sisse õppimine, alustati tegevusnurkade loomisega. Miljöö hakkas muutuma, aga lastele lähenemine oli ikkagi vanamoodi. Arvasime, et lapsed ON ja lastel ON, näiteks et laps on suhtlemisraskustega, lapsel on raskusi keskendumisega,“ rääkis Eeva Mäkelä.

Eeva Mäkelä ja Kaili Kits-Pylkko. 

2010. aastal alushariduse õppekava uuendati. Eraldi toodi välja õppimine ja lasteaiaõpetajate ning -juhatajate eriline vastutus. Hoolitsuse ja järelevalve pool on loomulikult endiselt tähtis, aga rohkem hakati küsima, mida lapsel veel on õigus saada, kui ta veedab oma päeva lasteaias? „Hakkasime tähelepanu koondama õppimisele,“ selgitas Eeva Mäkelä. 

Piltide pealt nägid töötoalised hästi, missugune muutus on toimunud Rootsi lasteaedades koos suhtumise muutusega, kasvõi miljöös. 1980ndatel aastatel oli rühmaruumile iseloomulik, et ühes toas on laste jaoks liiga suured lauad ja toolid, teine tuba on lage, sest sinna pidid lõuna ajal madratsid maha mahtuma. „Mõtlesime sel ajal, mis on lastega valesti, et nad jooksevad nii palju. Aga ruum iseenesest juba ütles neile, et jookse, jookse,“ rääkisid Eeva Mäkelä ja Kaili Kits-Pylkko. Pärast õppekava vastuvõtmist keskendusid lasteaiad tegevusnurkade loomisele: mängunurk, joonistus- või meisterdusnurk, sööginurk jne. Palju oli valmis mänguasju. „Mänguasjad otsustasid, mida on ruumis võimalik teha,“ ütles Eeva Mäkelä. Ja lõpuks lasteaiamiljöö täna – palju tegevusnurki, iseloomulikud on erinevad tasapinnad, kus lapsed saavad rühmadena tegutseda, võimalus ka omaette eralduda, tekstiili kasutamine ruumikujunduses (kardinatest sein), seinamaalingud, palju meisterdamismaterjali.

Ka õppeviisides on ajapikku muutus toimunud. Hästi näitlikustasid seda kollased kevadpühade tibud, mis on valminud eri aegadel. Enne õppekava rakendamist pidid kõik lapsed tegema täpselt ühesuguste töövõtetega ühest ja samast materjalist täpselt ühesugused tibud - see oli eesmärk. Ja valmisidki äravahetamiseni sarnased tööd… Kui uut õppekava rakendati, siis said lapsed rohkem tegevusvabadust: ise sai valida tibu värvi, materjali, suuruse jm. „Täna mõtleme täiesti erinevalt. Püüame lähtuda laste mõtetest, mida lapsed üldse arvavad kevadpühadest. Püüame teha laste mõtted nähtavaks, reflekteerime neid. Laste mõtetest lähtuvalt planeerime edasise töö. Lastel on palju valida, kevadpüha ei pea üksnes tibuga väljendama. Me ise mõtleme ja valmistume laiemalt: kui liim, siis mitte ainult liimipulk, vaid ka purgiliim, liimipüstol, kleeplint jms on lastel valida,“ selgitas Kaili Kits-Pylkko.

Konverentsil sai valida seitsme töötoa vahel. Eesti kogemust lapsest lähtuva pedagoogika rakendamisel tutvustasid Jänesselja lasteaia ja Tartu Terakese lasteiaia õpetajad. Konverentsi korraldasid koostöös SA Innove, haridus- ja teadusministeerium, Tallinna ülikool ja Eesti lasteaednike liit. Konverentsi toimumist toetas ESFi programm "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014".

Fotod: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Lasteaia tegevuskultuuri alus on laste huvi
• Lapsed loovad ühistööna muinasjutte
• Mida lasteaialapsed tahavad?