Doktoritöö: teismelisi võiks rohkem suunata veebi kaudu koolitöid tegema


Avaldaja:Merje Pors20. Mai 2014

TLÜ Kasvatusteaduste Instituudis doktoritööd kaitsnud Helin Puksandi sõnul loevad teismelised iga päev päris palju veebitekste, mängivad samal ajal arvatust vähem arvutimänge, ning neid võiks rohkem suunata veebi kaudu koolitöid tegema.

Esmaspäeval, 19. mail kaitstud doktoritöös „Teismeliste lugemisoskuse mõjutegurid“ märkis Puksand, et lugemisoskus on tänapäeva ühiskonnas üks olulisemaid oskusi. „Seetõttu on mõistetav täiskasvanute mure, et teismelised loevad  vähem kui nemad omal ajal,“ ütles ta. „Siit tuleneb põhiline probleem: terminit lugemine mõistetakse liiga kitsalt. Kui räägitakse lugemisest ja lugemisharjumustest, siis enamasti mõeldakse ilukirjanduse lugemist ja näiteks lugemist arvutis või veebis ei peeta täisväärtusliku lugemisharjumuse osaks. Samas võib öelda, et kõikide tekstide lugemine parandab lugemisoskust, mistõttu ei tasu muretseda, kui koolinoor loeb peamiselt internetitekste.“

Doktoritöös selgus, et praegused teismelised loevad iga päev üsna palju. PISA 2009 uuringust selgus, et Eesti teismelised eelistavad lugeda peamiselt ajalehti ja ajakirju. Traditsiooniliselt loevad õpilased ka ilukirjandust, seda nii õpetaja nõudel kui vabatahtsi. Oma lemmikraamatutena nimetasid noored üle 450 teose, millest kordus vaid kolmandik, ja 83 lemmikautorit. Autorid ja raamatud, mida rohkem nimetati, olid peamiselt koolikirjandusest, mis näitab koolikirjanduse vajalikkust, et noored jõuaksid väärtkirjanduse juurde. Eesti koolinoortele meeldivad eelkõige raamatud, mis on fantaasia- ja seiklusrikkad, kaasahaaravad ja humoorikad, aga ka filosoofilised ja sügavmõttelised. Samuti meeldib teismelistele lugeda oma eakaaslastest ja eesti kultuuris olulisi teoseid.

Arvutis veedavad noored aega suheldes, uudiseid lugedes ja enda jaoks huvitavaid tekste otsides. „Kui enamasti arvatakse, et teismelised istuvad arvutis just mängude pärast, siis tegelikult mängivad eesti teismelised arvutimänge suhteliselt vähe. Üllatav oli ka see, et koolimaterjale otsitakse veebist suhteliselt vähe. Kuna õpilased kasutavad arvutit mitu tundi päevas, siis oleks mõistlik neid suunata ka interneti kaudu koolitöid tegema.“

Puksand lisas, et lugemisoskuse arendamine on kõikide aineõpetajate ülesanne, sest kõikides õppeainetes kasutatakse tekste. Lugemisoskuse arendamisel tuleb arvestada õpilaste huvidega ja pakkuda neile valikuvõimalusi, sest huvi on üks peamisi motivatsiooni tegureid. „Kui vaadata teismeliste lugemisoskust ja -harjumusi, siis võib näha selgeid erinevusi poiste ja tüdrukute lugemiseelistuste vahel. Et vähendada lõhet poiste ja tüdrukute lugemistulemuste vahel, peame jälgima rohkem nende olemasolevaid pädevusi, huve, isiklikke vajadusi ja kogemusi.“

Doktoritöö juhendaja on Tallinna ülikooli professor Krista Kerge. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.
Allikas: TLÜ pressiteade

Clipboard06.jpg

Foto: Flickr, kasutaja Enokson, litsents CC BY-NC 2.0.

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet