Saage tuttavaks Noarootsi kooli uue põhikooli matemaatikaõpetaja Kerli Tominguga! Kerli on lõpetanud Kiili Gümnaasiumi kuldmedaliga ning Tartu Ülikoolis õppinud majandust. Aktiivse tudengina oli ta tegev AIESECis ning käis selle raames konverentsidel esinemas nii Saksamaal, Belgias kui ka Leedus. Kolm suve töötas ta ukselt-uksele müügimehena ja müügijuhina Ameerika Ühendriikides Southwestern Company's. Kerli on elanud ka Peruus, töötades seal laste ja täiskasvanute joogaõpetajana.

Suure maailmaränduri pagasiga Kerli Toming sattus õpetajaks Noored Kooli programmi kaudu ning sellest sügisest hakkab ta õpetama 5.-9. klassidele matemaatikat. Intervjuus uurime, mida on ta õppinud Noored Kooli õpetajakoolitustelt, milliseid IKT-vahendeid plaanib tundides kasutada ja kuidas tahab Eesti koolisüsteemi paremaks muuta.

Kerli Toming oma uute õpilastega Noarootsi koolis. Foto: erakogu.

Miks otsustasid õpetajaks minna?

Olen eelnevalt õpetamise ja juhendamisega kokku puutunud Tartu ja Tallinna Laste Turvakodudes, kus aitasin lapsi kodutöödes ning viisin läbi laulu- ja kokandusringe Tartus. Elasin ka mõnda aega Peruus, kus juhendasin iganädalast lasteprogrammi, mis hõlmas lastele suunatud joogat ning loovusringi. Siiski oli otsustamisel määravaks faktoriks Noored Kooli programm, mis pakkus mulle huvi süsteemse lähenemise tõttu. See hõlmab palju koolitusi ja praktilisi töid, mis sobivad väga minu isikliku õppimisstiiliga. Lisaks on võimalik kahe aasta möödudes selles valdkonnas magistrikraad omandada, sest läbin Tallinna Ülikoolis vajalikud ained.

Mis motiveerib sind õpetama? Mida sa kõige enam kardad?

Minu silmad panevad särama minu õpilased. Minu jaoks pole niivõrd oluline faktiteadmiste edastamine, vaid see, et suudaksin oma isikliku eeskujuga õpilasi motiveerida ja positiivselt suunata. Õpetajaks olemise puhul kardan kõige rohkem, et ei jõua tunde piisavalt hästi ette valmistada ning häid mõtteid ja kavatsusi tunnis efektiivselt rakendada.

Mida on õpetajakoolitused sulle õpetanud?

Noored Kooli koolitused on eelkõige õpetanud nägema õpetaja ametit uuest värskest aspektist. Õpilased on harjunud toime tulema kiire informatsiooniga keskkonnas: kui midagi teada tahan, siis kasutan interneti otsingumootorit; kui kellegagi suhelda tahan, siis saadan meili, sõnumi või võtan Facebookis ühendust; kui soovin meelelahutust, siis vaatan filmi, lähen kinno. Ehk siis elu on tänapäeval tempokas, vaheldusrikas ning meelelahutusliku suunitlusega. Sellest lähtuvalt ongi õpetaja roll muutunud keerulisemaks, sest kui õpetaja tahab õpilaste tähelepanu ainetunnile koondada, tuleb konkureerida kireva meelelahutusliku tehnoloogilise keskkonnaga, millega lapsed harjunud on. Selleks ongi vaja õpetajal oma planeeritavasse õppeprotsessi integreerida tempokaid vaheldusrikkaid meetodeid.

Noored Kooli on andnud mulle kui alustavale õpetajale head tööriistad meetodite näol, mille abil on võimalik õpilasi õppetöösse senisest paremini kaasata. Olen õppinud kasutama erinevaid aktiivõppe meetodeid, mis toovad klassiruumi rohkem mängulisust ja liikuvust. Näiteks probleemõppe meetod, kus rühmad saavad konkreetse probleemi, mida lahendada (matemaatikas tekstülesanne, inglise keeles grammatikaülesanne jne). Õpilastel tuleb leida lahendus probleemile ning klassi ees selgitada, kuidas nad rühmasiseselt lahenduseni jõudsid.

Milliseid IKT-vahendeid plaanid tundides kasutada?

Õpilane õpib seda rohkem, mida enam ta ise avastada ning uurida saab. IKT-vahendid aitavad viia  fookuse lihtsalt klassi ees õpetamiselt õpilaste aktiivsele õppimisele. Minu eesmärk ei ole see, et tulevikus asendaks õpetajat klassi ees arvuti ning õpikuid ja töövihikuid puutetundlikud tahvelarvutid. USA koolisüsteemist näiteid tuues selgub, et ka see versioon ei toimi. Samas kui integreerida IKT vahendid õppeprotsessi, muudab see õpetaja elu lihtsamaks ning õppeprotsessi põnevamaks ja kaasaegsemaks, sest toob vaheldust traditsioonilisele klassitunnile. Võidavad nii õpilased kui ka õpetajad.

Tundides plaanin kasutada kindlasti PowerPoint slaidiesitlusi ning näidata õppevideoid internetist. Videotega saab näitlikustada erinevaid matemaatilisi teoreeme, näiteks Pythagorase teoreemi. GeoGebra on samuti hea programm tundides kasutamiseks. Lisaks plaanin mõned matemaatika tunnid läbi viia arvutiklassis, lasen õpilastel lahendada ülesandeid Khan Academyst ja Miksikesest.

Tegin oma õpilaste jaoks ka eraldi kodulehe Weebly keskkonda, kuhu koondan õppimist toetavad materjalid. Koduleheküljele panen üles tundideks koostatud slaidiesitlused ja viited veebilehekülgedele, kus õpilased saavad matemaatika õppimiseks vajalikku informatsiooni. Igal klassil, mida õpetan, on antud leheküljel ka oma link, kuhu koondan spetsiifilist vajalikku informatsiooni konkreetse klassi jaoks (nt kontrolltööd, kodutööd, klassireeglid jne).

Kirjutasid bakalaureusetöö infotehnoloogia integreerimisest majandusarvestuse õppesse. Mida võiksid ka teised õpetajad sellest õppida?

Kõige suurem takistus Eesti ülikoolides (ma usun, et seda on võimalik ka teatud määral üldhariduskoolidele laiendada), mis pärsib infotehnoloogia integreerimise efektiivsust, on see, et õppejõududel ja õpetajatel tuleks selleks ümber õppida ning ka oma väljakujunenud tööplaane vastavalt muuta. Seetõttu on antud protsess aja- ja energiakulukas.

Teisalt, õppejõud, kes on selle sammu astunud, võidavad kindlasti infotehnoloogiliste vahendite kasutamisest, sest õppe- ja õpetamisprotsess on selle tulemusel efektiivsem, sujuvam ning ka õpilaste jaoks kaasaaegsem ja põnevam.

Mis vajaks sinu meelest meie koolides muutmist, kuidas kavatsed seda ise muuta?

Ilmselt kõige suurem küsimus minu jaoks on see, kuidas kujundada tunnid selliselt, et põhirõhk poleks õpetajal, kes klassi ees õpetab, vaid õpilasel, kes aktiivselt tunnis õpib. Lisaks on oluline kaasata erinevate õppimisstiilidega õpilasi. Mäletan oma kooliajast, et kõige paremini läks üldjuhul nendel õpilastel, kes olid auditiivse õppimisstiiliga. Samas on meie klassiruumides palju visuaalse ja kinesteetilise õppimisstiiliga õpilasi. Kuidas ehitada ainetunnid üles selliselt, et esimene osa tunnist oleks seotud rääkimise ja kuulamisega, teine osa tunnist oleks seotud visuaalse sisendiga (nt pildi või joonise tutvustamisega) ning kolmas osa tunnist oleks aktiivne ja praktiline tegevus, mis hõlmab ka liikumist, arutelu ja rühmatööd.

Visuaalseks õppimiseks on IKT-vahendite kasutamine lihtne. Selleks on olemas PowerPointi slaidiesitlused, Exceli failid, erinevad videod ja programmid. Auditiivseks sisendiks sobivad õppevideod. Kõige loovam tuleb olla aktiivse praktilise tegevuse planeerimisel tunni kavasse. Infotehnoloogiat on sellesse protsessi võimalik kaasata, kui viia tund läbi arvutiklassis, sest arvutitunnis on võimalik lahendada erinevaid ülesandeid ning teste.

Ja lõpetuseks, mis on sinu sõnum täna uut õppeaastat alustavatele õpetajatele?

Sa ei saa olla närvis või murelik, kui sa keskendud oma missioonile (You can never be nervous, when your heart is on service).

Samal teemal:

• Mart Laanpere: e-õppe areng ei tähenda õpetaja rolli kadumist
• Rakendades matemaatikat erinevates valdkondades