"Kuna kehtiva süsteemi kohaselt on bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe nii astmetelt kui ka õpingute jätkamise juurdepääsult võrdväärsed, teevad rakenduskõrgkoolide rektorid ettepaneku anda samaväärsetel kvalifikatsioonidel ühe kõrgharidussüsteemi raames ühtse nimetusega tunnistus - bakalaureusekraad," seisis rektorite tehtud ettepanekus.

Rektorite hinnangul on eri nimetustega kvalifikatsioonide andmine eksitav ja toonud kaasa kõrgkoolilõpetajate ebavõrdse kohtlemise nii tööandjate hulgas Eestis kui ka välisriikide kõrgkoolides magistriõppesse kandideerimisel, kirjutab Postimees.

Ettepanekuga ei soovita muuta rakenduskõrgharidusõppe nimetust, olemust, orientatsiooni ega sisu, vaid nimetus "kraad" viitaks lihtsalt kõrgharidustasemele.

Rektorite nõukogu esimees, Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits ütles Postimehele, et ülikoolide bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat, täpselt sama ka rakenduskõrgharidusõppes. "Erinevus on meil vaid praktika mahus - rakenduskõrgharidusõppes on rohkem praktikat," selgitas ta. Ernitsa sõnul ei eeldaks rakenduskõrghariduse omandanutele bakalaureusekraadi andmine hariduselus muud ümberkorraldust, kui tuleb eri õpete väljundid üle vaadata ja omavahel paremini haakuma panna.

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul praegune strateegia sellist lahendust ette ei näe ning praegu antakse rakenduskõrghariduse omandanule lihtsalt diplom. "Kuid arutleda sel teemal võib," lisas minister.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 26. mail 2010