Isiklik nutitelefon on olemas ca pooltel (ca 603 000 inimest) ja isiklik või perekasutuses tahvelarvuti veidi enam kui kolmandikul (ca 455 000 inimest) sihtgrupist. Paljud nutiseadmed on samaaegselt kasutusel nii tööks kui meelelahutuseks, samuti jagatakse neid peresiseselt või isegi sõpradega. 6-8-aastastest lastest omab 38% isiklikku nutitelefoni ja 21% isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks (12-14 a) on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba märkimisväärsese 76%-ni.

“Arvestades seda, et paljud nutiseadmed on ka jõulukingitusteks, siis paneme kõigile südamele, et iga uue nutiseadme puhul tuleb seadistada ekraanilukk ning laadida alla viirusetõrje tarkvara. Nii saab iga kasutaja lihtsalt oma ja oma pere nutiturvalisust kohe suuresti tõsta,” selgitas NutiKaitse 2017 projekti eestvedaja Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest.

Seitse last kümnest saavad nutitelefoni kasutada igal ajal ja täpselt niipalju, kui nad ise soovivad ning 75% nendest lastest ütlevad, et nende vanemad kas ei tunne üldse huvi (19%) või tunnevad väga harva huvi (56%) selle vastu, mida nad oma nutiseadmetes teevad. Vaid viiendiku laste jaoks on nutitelefonide kasutamisele seatud piirangud. Kuna tahvelarvutid on sageli ka pere kasutuses, siis nende kasutus on rohkem piiratud, kuid siiski saavad kaks last viiest kasutada seadet oma äraanägemise järgi.

“Lapsed on julged ja aktiivsed nutiseadmete võimaluste kasutajad. Vanemad aga sageli praktikas ei oska neid suunata või juhendada. Nii jäävad lapsed nutimaailmas üksi ja õpivad läbi enda ning enda sõprade vigade,” selgitas Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest. “Kindlasti tuleks tahvelarvutites seadistada ka erinevad kasutajakontod, et vältida olukordi, kus laps võib näiteks tahtmatult tööalaseid e-kirju edasi saata või äppide ostmisega suure arve tekitada,” kirjeldas ta.

Inimeste arusaamad nutiseadmetega seotud ohtudest on lünklikud ning sageli puuduvad vajalikud praktilised oskused.

Loe edasi siit.

Allikas: Vaata Maailma SA.