Järjejutu on loonud HITSA "Targalt internetis" e-ohtuse veebikursuse osalejad 2014. aastal. Loo kesksed tegelased on Arno (14) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

....

Teele läks oma tahvelarvutiga, poiss järgi sibades, järgmisesse eesti keele tundi.

"Teeme selfi!?" hüüdis Toots. "Seda teevad ju kõik!" ja viskas oma koti prantsti vastu klassipõrandat.

Arnol läks silme eest uimaseks, sest ta kujutas juba ette, kuidas Tootsi kotis enamus nutivahendideid juppideks purunes. Kui pilt selgines, võttis ta julguse kokku ja päris: "Kas sa, Toots, päriselt ka iga kord viskad oma koti niimoodi põrandale?"

Toots ühmas: "Jah, mis mul siis karta? Kas sa arvad, et õppealajuhatajaproua tahab minu puutahvlit ka endale saada? Ma määrisin selle kenasti juba tärpentiniga kokku. Kui ta seda ka kiskuma tuleb, küll siis kahetseb! Ah sa kurivaim..“

 „Mis puutahvlist sa räägid, puupea?“ küsis Teele.

"No näed, vaat on selline imeline asi.. millega noori tütarlapsi taga aetakse…" vastas Toots kavalalt.

Järgnes tants ja tagaajamine…ning Tootsi kotist libises välja vanaaegne krihvel-tahvel aastast 1890.

Möll lõppes, sest Teele ja Arno jäid suu ammuli Tootsi tahvlit vaatama.

"See on Ameerika oma," sõnas Toots. "Tänapäeval on seal kõigil juba sellised, Steev-Dzoobs Kirsifirmast soovitab seda oma lastelegi. Te olete ajast kahjuks väga maha jäänud, kui te seda ka ei tea – see on turvaline ja purunemiskindel."

...

Peale keeletundi hüppas Toots laua peale ja röögatas: „Äss teema! Teil jäävad suud lahti ja kõrvad lukku, kui kuulete, kui hea pakkumise ma veel eile öösel sain! Superhea Ameerika värk saadaval - saada aga natuke raha ja oota, millal kätte saad!" 

"Ei tea, kas ikka on õige asi," venitas Arno kõhklevalt, sest igasugused e-kaubandust puudutavad ostud olid tema jaoks tundmatu maa. Tal ei olnud veel isiklikku pangakontotki, krediitkaardist rääkimata.

"Narr, miks tas' pole! Kiri puha isiklikult mulle ja lausa eesti keeles. Veidi vigaselt küll kirjutatud, aga ega nad seal suure lombi taga meie keelt ju õieti oskagi," seletas Toots saladuslikult.

"Imelik tellis kuus kuud tagasi endale kandle ja ootab seda tänaseni," vastas Arno asjalikult.

Toots kostis selle peale, et küll see kannel kohale tuleb, võtab ju nii suure asja kohale toimetamine aega. Hiinast tuleb kaks nädalat, Ameerikast aga hoopis kolm, sest see tuuakse lennukiga. Probleem on selles, et eestisiseselt tuleb asi kätte toimetada rattaga, kui odavalt tahad saada, ja see võtab veel paar päeva aega.

"Lähme küsime Imeliku käest, kas ta on oma Hiina-kandle juba kätte saanud?" pakkus Teele.

Imelikuga juteldes selgus, et too pole ühtegi pakki saanud. Kiir arvas, et Imelikul on nahk üle kõrvade tõmmatud ja et ta võib oma kandlest ja rahast unistama jäädagi. Kuna Imelik jäi selle peale väga kurvaks,  soovitas Teele tal müüjaga ühendust võtta, et uurida, milles probleem on. Seda nõu võttis Imelik hea meelega kuulda ja asus Google Translate'i kasutades kirja kirjutama. „To Chineland from Imelik to Estonia…“.

Kui kiri valmis ja postitatud, läksid kõik koos rahulikult tiigile uisutama. Jää oli küll nõrk, kuid sel korral õnneks kannatas ja katki ei läinud.

Paraku ootas Imelikku peale uisutamist pettumust valmistav kiri. Nimelt sai sealt lugeda, et suure külma tõttu on postipakkide saatmine kallimaks läinud. Kui Imelik soovib siiski oma kannelt näha, peaks ta tegema veel ühe ülekande. Võrreldes kandle hinnaga oli tegu küll üsna tühise summaga - vaid 5 eurot - kuid ometigi oli Imelikul imelik tunne. Kuna poiss tahtis kannelt kangesti kätte saada ja sõbrad ka juba ootasid, siis tegi ta selle ülekande mureliku südamega ära, lootes siiski parimat.

Kelgutama minnes mõtles veel, et huvitav, miks see tasu tuli kandle tasust erinevale kontole maksta... aga mure hajutas kunagi televiisorist nähtud film, kus näidati, kui palju on Hiinas inimesi ja kraami, järelikult ka kontoarveid.

…jätkub juba homme!

10. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päev. Ka koolid on oodatud seda päeva tähistama ning veebruarikuu teisel nädalal oma koolis interneti ja nutiseadmete kasutamise ning ohutuse temaatikat käsitlema. Selle lihtsustamiseks leiate abimaterjale siit. Ülevaate on koostanud Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, aitamaks õpetajaid teemade käsitlemisel.

Samal teemal:

• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa I
• Nutipäeval saab nutikaks