Ettevõtmisega juhiti tähelepanu tehnoloogiaalasele huviharidusele.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Anneli Heinsoo ütles „Robotlahingu“ sissejuhatuseks, et tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb populariseerida tehnoloogiaalast huvitegevust. Eesti IKT-sektor vajab juba aastal 2020 täiendavalt 18 000 IKT-kompetentsidega töötajat. Uuringud näitavad, et varasem tehnoloogiaalane huvitegevus on otseselt seotud noorte otsusega minna IKT-d õppima.

Praegu on IKT või loodusteaduse alase huvitegevusega seotud vähem kui 7% üldhariduskoolides õppivatest noortest. ITL soovib, et aastal 2020 oleks IKT-huviringide osakaal kaks korda suurem kui täna. Eesmärgi saavutamiseks tuleb luua infotehnoloogia huviringidele starditoetus seadmete soetamiseks, teha lihtne stardikomplekt IKT-huviringi juhendajana tegutsema asumiseks ning laiendada huviringide töövahendite toetuste saamise võimalust koolide kõrval ka teistele organisatsioonidele.

Robotlahingusse suundujatele tutvustas MTÜ Robootika juht, koolirobootika spetsialist Heilo Altin mängureegleid ja võistlusrada (ehk linna), mille robotid läbima peavad. Siis jaguneti võistkondadeks, pintsakud heideti seljast ja algas tõsine programmeerimine ja ehitamine. Ehkki tõsine pole siinkohal päris õige sõna, mängulusti jagus täiskasvanute tegevusse küllaga. Igal meeskonnal olid õpilastest juhendajda (robootikahuvilised Tallinna Reaalkoolist, Südalinna Koolist ja Kristiine Gümnaasiumist), aga nemad võisidki ainult jälgida ja juhendada, võistlejate eest midagi ära teha ei tohtinud.

Poliitikuid, ettevõtjaid ja noori ühendanud „Robotlahingu“ korraldamise eesmärk oligi näidata, et robotid ja programmeerimine ei ole midagi üle jõu käivat ka nende jaoks, kes valdkonnaga varem kokku puutunud pole. Meeskondadel tuli lahendada kaks ülesannet: linna läbimine robotitega ja sumoroboti liikuma panemine. Programmeerijate ja mehaanikutena panid ennast proovile poliitikud Yoko Alender, Jüri Ratas, Riina Solman, Evert Rööpson, Siim Tuisk, Linda Eichler, Ivika Puust, Sergei Metlev, Arne Lapõnin ja ettevõtjad Avo Kask (CGI), Priit Kongo (NetGroup), Mart Einpalu (Levira), Anneli Heinsoo (Tieto), Mart Ambur (KN), Erik Jõgi (Codeborne), Filipp Seljnko (Skype), Toomas Polli (Elisa), Agnes Roos (Eesti Energia) ja Andres Pagarand (Oracle).

Koolielu sai jutule Jüri Ratasega keset kõige kibedamat sumoroboti ehitamist. „Mäletan, et 1980ndate alguses saatis tädi, kes toona elas USAs, mulle roboti. Aga see oli selline, kus tuli nupule vajutada ja siis robot töötas, midagi ei olnud vaja ehitada. Nii et tõesti ma ei ole varem robotit ehitanud,“ ütles Jüri Ratas. „Olen enda üle uhke ja õnnelik, et tulin siia. Kui kutse sain, ei osanud asjast midagi arvata, aga tõesti on huvitav, hasart on suur.“ Ta sõnas, et kõige raskem on hetkel välja nuputada, kuidas ehitada oma sumorobot nii, et see võistleja maadlusringist välja lükkaks. „Kui noortel on IT-oskused olemas ja keeled suus, siis see on suur väärtus tulevikuks,“ sõnas Jüri Ratas kokkuvõtvalt.

Ka IT-ettevõtja Avo Kask sõnas, et varasemat robotiehitamise kogemust tal ei ole. „Kui mina väike poiss olin, siis legosid mul üldse ei olnud ja robotitega pole ka varem kokku puutunud. Meil on hea meeskond, küll me selle sumoroboti tööle saame!“

Küsimusele, kuidas tema oma firmasse IT-tööjõudu leiab, vastas Avo Kask: „Raske on. IT õppimise buum on alanud viimase kolme aasta jooksul. Ega ülikoolidest noori inimesi ära võtta ei ole hea, parem on lasta neil õpingud lõpetada. Nad käivad küll ka õpingute kõrvalt tööl. Varem ei olnud infotehnoloogia nii populaarne, nüüd on näha, et tuleb noori spetsialiste peale. Aga siingi on räägitud, et huvi IT vastu peab tekkima ikka enne ülikooli, mida varem, seda parem. See on nagu sportlastega – 21-aastaselt tippsportlaseks treenima hakata on lootusetult hilja.“

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 6. klassi poiss Oliver Sild oli üks, kes meeskondi juhendas. „Meie kooli robootikavõistkond „Öökullid“ tuli FFLi robootikavõistlusel Eesti meistriks. Saame nüüd sõita Austraaliasse rahvusvahelisele võistlusele,“ jagas Oliver kogemusi. Ta sõnas, et meeskond, keda ta „Robotlahingus“ juhendab, saab väga hästi hakkama, inimesed on IT-taustaga ja neid on kerge õpetada. „Tulevikus tahan robotitega tegeleda huvi pärast,“ lausus Oliver selle kohta, kas robotid ja elukutsevalik võiksid seotud olla.

Võistluse lõpus said kõik osalenud karika, aga parimaks tunnistati meeskond koosseisus poliitikud Riina Solman ja Evert Rööpson, ettevõtjad Priit Kongo ja Toomas Polli, noored tehnikahuvilised Philip Tribell ja Mihkel Nõel.

„Robotlahingu“ elluviimist toetas „Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus-ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP)“ rakendusprogramm.

Fotod: Kristel Aija. 

Samal teemal:

• Suurimal robootikavõistlusel selgub rahvusvahelise turnee Eesti esindus
• IT-sumin tõusis taevani
• Alati on midagi uut õppida