Kuidas Soome koolis õpitakse?


Avaldaja:Laura Vetik21. Aprill 2015 Kommentaarid (1)

Märtsis külastas Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere kolme Soome kooli, et tutvuda sealsete koolide töökorralduse, õppekavade ning õpetajatööga. Järgnevalt jagab Ingrid Maadvere oma kogemusi ka Koolielu lugejatega.

Autor: Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog

Külastatud koolideks olid Munkiniemi kool, Järvenpää gümnaasium ja Olari kool, kus eelkõige oli vaatluse all gümnaasium ja IKT.

Õppekavadest Soomes

Põhjalikult sain tutvuda õppekavaga. Gümnaasiumi õppekava saab alguse parlamendist, mis määrab ära, milliseid õppeaineid üldse õpetatakse. Sellest lähtuvalt otsustab valitsus, kui palju on kursuseid ning millised on kohustuslikud ja millised vabatahtlikud. Haridusamet (soome k. Opetushallitus) paneb paika riikliku õppekava ja kõigest sellest lähtuvalt teevad koolid oma plaanid. Lisaks riiklikult ette kirjutatud kursustele pakub iga kool ka oma kursuseid. Koolidel on oma arendustiimid, kes pidevalt loovad juurde uusi kursuseid ning tegelevad õppekava arendusega.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane läbima 75 kursust (Eestis 96), millest umbes 50 on kohustuslikud ja ülejäänu saab õpilane oma huvidest valida. Muidugi võib õpilane valida ka rohkem kursuseid. See kõik tähendab seda, et uue õppeaasta kursuste plaaniga alustatakse juba eelmisel õppeaastal. Alguses küsitakse õpilastelt, mida nad õppida tahavad, siis vaatab koolijuht üle, kas see on rahaliselt võimalik ning siis jagavad õpetajad omavahel kursused ära. Nõrgaks kohaks on süsteemis see, et vähem motiveeritud õpilastel on raske teha oma valikuid.

Soomes kestab kooliaasta 38 nädalat (Eestis 35) ja enamikes gümnaasiumites rakendatakse perioodõpet. Õppeaastas on viis seitsmenädalast perioodi ja igas perioodis õpitakse keskmiselt kuut õppeainet. Tunnid on enamasti 75 minutit, et võimaldada süvenemist. Keskkooli läbimine võib kesta 2-4 aastat. Enamasti võtab see aega 3 aastat, aga on ka erandeid. Rühmades on tavaliselt kuni 30 õpilast ning mingit rühmaõpet keeltetundides ei toimu. Kodutöid anatakse päris palju ja reeglina on õpilased motiveeritud õppima. Gümnaasiumis pole abiõpetajaid ja õpetajate normkoormus oleneb õppeainest. Näiteks Munkiniemi koolis on eesti keele õpetaja normkoormus 19 (45 minutit) tundi ja kehalise kasvatuse õpetajal 23-24 tundi.

jarvenp14.jpg

Tehnoloogia ja õppematerjalid

Tehnoloogiaga varustatus oli kõikides külastatud koolides väga hea. Klassis kuulus standardi juurde arvuti, projektor, interaktiivne tahvel ja dokumendikaamera. Igas koolis oli mõni arvutiklass, sülearvutite käru ja tahvelarvuteid. Haridustehnolooge koolis ei tööta ning õpetajad peavad nende küsimustega ise hakkama saama. Vestlusest õpetajatega selgus, et digitaalsete õppematerjalide loomine ning erinevate keskkondade leidmine võtab väga palju aega ja kõik õpetajad sellega ei tegele. Õppematerjalide jagamiseks ühtset keskkonda pole, kuid koolide piires oma materjale jagatakse. Probleemid jagamisel on sarnased Eesti õpetajate omale -  kas õppematerjal on piisavalt kvaliteetne ja vastab autoriõigustele.  E-kooli sarnane keskkond Soomes kannab nime Wilma. Õppetöös on praegu populaarsed Socrative, Kahoot, Edmodo, Govote, Polleverywhere, Quizlet jne. Koolid saavad kasutada ka tasulisi keskkondi ja programme. 

munkki1.jpg

Munkiniemi kool asutati 1938. aastal. Tegemist on moodsa erakooliga, kus õpib 954 õpilast 7.-12. klassini. See on Soome mõistes päris suur kooli, nt suurimas koolis on 1200 õpilast. Koolil on hea asukoht ja reputatsioon ning konkurss sinna on suur. Koolis töötab 70 õpetajat ja 23 koolitöötajat. On olemas psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Koolis on kaks arvutiklassi (16 ja 18 arvutit), 15 iPADi ja sülearvutite komplekt. Samuti on oma raamatukogu ja raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidjaid on Soome koolides vähe. Enamasti teeb selle töö ära mõni õpetaja. Sain külastada ka tundi, kus õhkkond oli vaba ning sundimatu. Palju kasutati aktiivõpet ning õpetajad häält ei tõstnud.

jarvenp03.jpg

Järvenpää Gümnaasium on tuntud kool Soomes ja ka välismaal. Tegemist on väga moodsa koolihoonega, mis ehitati 11 aastat tagasi. Kooli keskel on suur aatrium, kus saab lõunatada, õppida, arvutiga töötada, kontserte kuulata jne. IT-ga tegeleb koolis tehnilise poole pealt üks inimene, viis õpetajat on seotud erinevate IKT-alaste ainetega. 50 õpetajat töötab täiskoormusega ja 15 osalise koormusega. Praegu on koolis klassides ja koridorides hulgaliselt lauaarvuteid, mida õpilased saavad vabalt kasutada. Plaanis on nendest arvutitest loobuda ning igal õpilasel saab olema oma sülearvuti. Koolis viiakse läbi hulgaliselt rahvusvahelisi projekte.

  olari04.jpg

1993. aastal valmis saanud Olari kool asub samuti heas kohas ning on tuntud iPADide kasutamise poolest.  iPADidega alustati viis aastat tagasi, alguses osteti need õpetajatele. Ideid saadi Taanist, külastades sealseid koole. Koolis õpivad õpilased 7.-12. klassini. Keskkooli 10. ja 11. klassis on igal õpilasel oma iPAD, mille õpilased ostavad kolme aastaga ise välja. Kui esineb majanduslikke raskusi, aitab kohalik omavalitus. Kuigi kool keskendub Apple toodetele, on seal ka palju Windows’i operatsioonisüsteemiga arvuteid, mida annab kohalik omavalitsus. Koolil on matemaatika ja loodusteaduste suund ning palju tehakse erinevaid loodusteaduslikke praktikume väljaspool kooli. Põhikoolis on enamasti kohalikud õpilased ning aktiivselt tehakse koostööd ka erinevate ettevõtetega. Igal klassil on mõni firma, näiteks töötas üks klass koostöös Nokiaga välja telefoni, kust saab välja helistada ainult ühel numbril ja sisse erinevatelt numbritelt.

Fotod: Gustav Adolfi Gümnaasium.

Samal teemal:

    • Toomas Kadarpik
      Toomas Kadarpik

      Miks ma üldse muret tunnen ?  IT ettevõtted on hädas tööjõu leidmisega. DESI indeksis on it integreeritus ja rakendamise võime Eestis tagant neljas.  See peegeldab tavainimese võimet midagi ära teha. Me oleme siin 20 aatat teistest maas.  Inimestel on liiga vähe eriealasid ja nad ei ole õppimisest pärast koolide lõpetamist väga huvitatud, puudub ühegi valdkonna täielikult omandamise kogemus. Just see kogemuse puudumine tekitab tohutu koolituse paanika meie ettevõtetes, koolitus, koolitus koolitus.  

      Kodutöid ei ole Soome koolides väga palju !  Nendeks pigem kulub alla tunni õpilastel.  On mõningad erandkoolid kust neid on rohkem. Soome mõistes palju on lihtsalt ilmselt teise tähendusega kui siin. Ka palju tööd tähendab soome keeles muud kui eesti keeles. See ei tähenda, et massiliselt ignoreeritakse peret, tervist ja loobutakse elust. On erandeid aga see pole tavaks.

      Rühmatöid on seal päris palju võrreldes eesti koolidega. Lihtsalt meil kardetakse ikka, et inimesed varastavad ja ei tee asju ise, seal on seda väga raske ette kujutada, et keegi enda elu eesmärgi nimel varastaks, spikerdaks, teeks maha. Ülikoolis on selles suhtes väga negatiivne suhtumine, ei olnud ühtegi juhtu.

      On nii naljakas kuulata, et raamatukoguhoidjaid on vähe, meil polnud ülikooliski seal ramaatukoguhoidjat, enamasti polnud kedagi kohal, võtsid ramaatu ja skaneerisid sisse. Enne arvutite aega pidi kirjutama telefoninumbri laenutuskaardi taha ja nime ning jätma selle letile ja võis minne koju lugema. 

      Ühiskonna ja kultuuri alused on teistsutused, seepärast on neid asju natuke kummaline minul lugeda. Kui töötasin soomlastest tiimides, olid teadmised väga laiapinnalised ja inimesed tegid tööd kiiresti, meil eestis aga näen ühte kahte sõda aastas, inimesed on riius, lähevad laiali jne. Seda on ka Soomes aga inimesed saavad vähem haiget ja kohanevad väga kiiresti. 

      Samuti ei tea ma sellsit hierarhiat ja õpetajate massilist paanikaseisundit Soome koolis. See emotsionaalne taju kiht rikub eestis kogu suhtumise  õppimise suhtes. Nende hariduse alus on elukestev õpe, meil ei taha suur osa õppimisest enam kuuldagi, mitut teadusartiklit oled viimane aasta ise lugenud, kui oled, siis on see erand pigem ! geli

      GA on Soomega võrreldes ju tüüpiline eesti tüüpi sõjakool, vabandust et nii ütlen aga Eesti õpetajatele on aastakümneid kinnistatud usku, et kõvasti tuleb pinget hoida ja tööd teha, siis on elus lihtne. See aga soomlaste arust nii ei toimi, sest nende teadusuuringud näitavad sellisel juhul suuri probleeme tervisega ja hilisemas elus arengus. Kas lugesite läbi Matemaatika õpikud keskkoolis ? Olete olnud mõnes tunnis ? Ilmselt ei ole te veetnud seal ühte päevagi, lihtsalt tutvusite verbaalse infoga ja eestlane interpreteerib seda väga projektiivse taju järgi.  Eesti gümnaaisumis õppimine on tunduvalt raskem kui soome ülikoolis.

      Meil oleks aeg sealt õppust võtta ja teha õpetaja ametist amet number 1, sealt hakkab tegelikult kõik peale, ainult siis on meil võimalus, et veel 150000 inimest siit ära ei koli. Järgmise kriisiga, mis on ilmselt esimene päris kriis koos laenude maksmsiega, läheb plats veel puhtamaks. Seda juhtus kunagi ka Soomes, see on ka üks alus, miks haridust hakati väärtustama rohkem ja rohkem. Meil ehitatakse aga maju, mina õppisin 90ndatel seal tehase renoveeritud hoones, kõik olid väga rahul. Selles samas hoones sündis operatsioonisüsteem Linux, nüüd on see igas mobiiltelefonis ja internetiruuteris kodus. ei olnud vaja glamuuri ega maju, on vaja häid õpetajaid.

       

    Haridus- ja Noorteamet