
Elulised oskused, isemõtlemine, loomingulisus on need, mida õppurid peaksid koolist saama, et vastata tööandjate ja ühiskonna ootustele ja vajadustele. Kuidas koolid seda toetada saavad, sellest rääkis e-Õppe Uudiskirjas Ants Sild.
Millised on koolid tulevikus, mis on sarnasused ja erinevused praeguste koolidega?
Usun, et ka 20–30 aasta pärast ei erine koolid füüsiliselt palju nüüdsetest. Küllap on koolid tulevikus rohkem konverentsikeskuste moodi, kus saab kergesti muuta ruumide suurust, mööbli, tehnika jm vajaliku paigutust ja kasutamist. Ka sisus ei ole vajadust asju pea peale pöörata. Head „tuleviku“ õpikäsitust võib leida pea igast praegusest Eesti koolist. Need parimad praktikad on suunatud „õpiõhina“ loomisele, reaalses elus oluliste oskuste omandamisele, isemõtlemise ja loomingulisuse toetamisele. Just selline õpikäsitus peab tuleviku koolis domineerima.
Olete öelnud, et meie õppurite probleem on selles, et nad ei oska koolis saadud infot hiljem elus kasutada. Mida peaks õpetamises ja õppimises muutma?
Rahvusvahelised usaldusväärsed ja põhjalikud uuringud (PISA, PIAAC jt) näitavad, et meie noortel, aga enamgi meie täiskasvanutel on väga head teoreetilised teadmised, samal ajal oskused neid teadmisi rakendada on madalamad kui OECD maades keskmiselt. Oleme sellist teadmistepõhist kooli pikka aega eesmärgiks seadnud. Ikka on meile tundunud, et Arno haridus oli väärtuslikum kui Tootsil. Teadmistele suunatud eesmärgi täitmisega oleme ka väga hästi hakkama saanud. Aga sellest enam ei piisa. Alles viimane haridusstrateegia lisas meie haridussüsteemi eesmärgile teise lausepoole: „Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus“. Haridussüsteemi, kooli ja õpetajana on meil vastutus õppuri edasise hakkamasaamise eest elus. Nii lihtne see ongi. Aga seda rolli ei saa täita õpetaja üksi, eriti veel klassi ees fakte õpetades. Kool ja iga õpetaja peab tulema lähemale ülejäänud maailmale ning tööandjad, ettevõtjad, kunstnikud, lauljad ja paljud teised peavad jõudma kooliellu.
Loe intervjuud e-Õppe Uudiskirja kevadnumbrist: http:/
Samal teemal:



