IKT programm aitas tõsta Eesti IKT-hariduse kvaliteeti


Avaldaja:Madli Leikop30. Juuni 2015

IKT-sektori tähtsus Eesti majanduses ja hariduses on suurenemas. Et IKT-haridus oleks rahvusvaheliselt tunnustatud ja väga hea kvaliteediga, on kõrgkoolid, tööandjad ja haridusministeerium panustanud koos IKT-alase kõrghariduse arendusse.

Viimased pea neli aastat on tegevusi aidanud ellu viia ka IKT-hariduse ja teadustegevuse arendamiseks loodud IKT programm, mille elluviimist koordineeris Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

IKT-sektori ettevõtted ootavad, et IKT-spetsialistide ettevalmistuse kvaliteet kõrgkoolides ja lõpetanute praktilised oskused oleksid paremad kui need senini on olnud. Nõudlus telekommunikatsiooni spetsialistide ning tehnikute ja süsteemiadministraatorite osas ei ole niivõrd suur, samas on puudu tuhandeid tarkvara-arendajaid. See selgus 2013. aastal tehtud uuringust, mille eesmärk oli kaardistada IKT-spetsialistide vajadus ametikohtade ja erialase ettevalmistuse lõikes. Uuringu valmimist toetas IKT programm ja see on vaid üks paljudest IKT programmi toel tegelikkuseks saanud tulemustest. Programmi praktilised tegevused algasid mais 2012 ning nüüd, juuni lõpus 2015 on aeg kokkuvõtteid teha.

Programmi oli vaja olukorra pärast IT-tööjõuturul

Programmil oli kolm eesmärki: Eesti IKT kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmine, et püsida rahvusvahelises konkurentsis; ülikoolide, riigi ning IKT-sektori ettevõtete koostöö, sh rahvusvahelise koostöö tugevdamine, ning valdkonna populariseerimine, et tööjõuturul jätkuks kvalifitseeritud IKT-spetsialiste. Lühidalt öeldes sooviti, et Eesti IKT-õpe muutuks kvaliteetsemaks ja rahvusvaheliselt tunnustatumaks.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse programmijuhi Karin Kuldmetsa sõnul tuli IKT programmi algatus haridus- ja teadusministeeriumist: „Programmi oli vaja ikkagi olukorra pärast tööjõuturul: nõudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele on suurem kui kõrgkoolid seda lünka täita suutsid ja jätkuvalt suudavad. Uudiseks pole ka see, et just IKT-sektoril on tulevikus potentsiaali toota riigile suurimat majanduskasvu. Otsustati toetada ülikoolide tegevusi, et meil oleksid aja nõuetele vastavad IKT-erialade õppekavad, et noored valiksid edasiõpinguteks infotehnoloogia suuna ja õpingud ka edukalt lõpetaksid.“

Eestis on kaks ülikooli, kelle vastutusvaldkonda kuulub IKT-õpe: Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Just nende ülikoolide IKT-õppe kvaliteeti otsustati programmi toel parandada. IT Kolledži ja Tallinna Ülikooli puhul, kus samuti suuremaarvuliselt IKT-alast kõrgharidust antakse, toetati turundustegevusi, sest piiri taga tutvustatakse ikkagi Eesti IT-haridust tervikuna. Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli puhul oli oluline ka teaduspotentsiaal.

Rõõmustav tulemus – IKT-erialadel õppijate arv on stabiilne

Programmi ligi nelja tegutsemisaasta rõõmustavaks tulemuseks võib pidada IKT-erialadel õppijate stabiilset arvu: olenemata sellest, et koolilõpetajate arv on Eestis aasta aastalt vähenenud, püsib IKT-erialadele sisseastunute arv 1000 tudengi ringis. Kas võib kindel olla, et see on just tänu IKT programmile? Karin Kuldmets ütleb seepeale, et programmi mõju võib siin näha küll: „IKT-valdkonna ja erialade populariseerimine on toimunud HITSA toetatud IKT programmi kaudu. Ülikoolid ei saaks ainult ühte valdkonda teistest jõulisemalt esile tõsta. Suurt abi IKT-sektori tutvustamisel on pakkunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)."

Programmi mõju noortele kinnitab ka uuring, mis näitas noorte arusaamade muutumist IKT valdkonnast koolides, kus 2012-2014 toimusid teavitusüritused. Kaheks populaarsemaks erialaks nimetasid noored majandust-ärijuhtimist ning infotehnoloogiat; nende seas, kes olid osalenud teavitusüritusel, oli esikohal kindlalt infotehnoloogia. IT-erialade mainekuvandis vähenes keerulisuse ja rutiinsuse esiletoomine, eelkõige peetakse eriala hästitasustatuks ja võimaluseks hea töökoht leida. Teisisõnu: räägi noortega IKTst, see mõjub! „Viimaste aastate jooksul on korraldatud sadu üldhariduskoolide külastusi, millest puutumata pole jäänud ükski Eesti maakond. Meie huvi on juba üldhariduskoolides noorematele kooliastmetele selgitada IKT-õppe võlusid ja ka valusid,“ selgitas Karin Kuldmets IKT programmi üht tegevussuunda.

Karin tunnis.jpg

Üks IT-erialasid tutvustavatest käikudest üldhariduskooli. HITSA töötajad Kullamaa keskkoolis kevadel 2015. Pildil Karin Kuldmets. 

Välistudengeid kordades rohkem

Hea tulemus on ka välistudengite osakaalu tuntav suurenemine IKT-õppes. „Panustatud on välitudengite siia meelitamisse ning koostöös kõrgkoolidega viidi läbi mitmeid turundusüritusi sihtriikides. Kuulasime kõrgkoolide soove, igal aastal panime programmis täpselt paiks, missuguseid messe külastada, milliste välisülikoolide agentidega ühendust võtta, millises riigis jõulisemalt turundust teha. Välistudengite osakaal IKT-erialade üliõpilaste koguarvust on suurenenud kaheksa korda. 2009/10. õppeaastal õppis IKT-õppekavadel kokku 17 välisüliõpilast. Tänaseks on see number tõusnud 270 tudengini,“ ütles Karin Kuldmets.

Programmi vahenditest on Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IKT-õppekavadele tööle palgatud 9 välisõppejõudu, samuti mitukümmend rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõudu ja praktikut Eestist. „Kui räägime, et rahvusvahelistumine on meie kõrgkoolide IKT-õppekavade üks eesmärk, siis välisõppejõudude kaasamine on hädavajalik, et luua võrgustikku ja saada uusi kogemusi,“ sõnas Karin Kuldmets.

Õppekavade arendus koostöös ettevõtjatega

Esmakordselt viidi läbi informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedihindamine, mille jaoks töötati välja spetsiaalne metoodika. „Sellest tegevusest sai tuult tiibadesse ka teiste erialade kvaliteedihindamine. Tänaseks on väljatöötatud metoodikat kasutades läbi viidud kvaliteedihindamine lisaks kolmes õppekavagrupis. Õppekavade arenduses kajastus koostöö ettevõtjatega. Äri-infotehnoloogia magistri- ja bakalaureuse õppekava puhul olid ettevõtjad eriti aktiivselt kaasatud ja õppekavade arendust eest vedamas. Ikka ja jälle tuuakse välja, et tehnoloogia areng läheb eest ära, õppekavad jäävad maha, üliõpilase teadmised ei ole need, mida tööturg täna ootab,“ rääkis Karin Kuldmets. Programmi raames hinnati 27 IKT-õppekava kvaliteeti Eesti kõrgkoolides, 10 õppekava sai ettevõtjate soovitusi silmas pidades olulisi täiendusi, et IKT-spetsialistide haridus vastaks paremini tööandjate ootustele.

IKT programmi tulemustest kokkuvõtvalt:

• Hoolimata demograafilisest situatsioonist püsib IKT-õppekavadel õppijate arv stabiilne. IKT- erialadele sisseastunute arv püsib 1000 tudengi ringis. Tööjõuturu vajadus täidetakse lähiaastatel ikkagi eeskätt Eesti diplomeeritud tudengitega.
• IKT-õpe Eesti kõrgkoolides on muutunud kvaliteetsemaks, kvaliteedihindamine viidi läbi 27 õppekaval. Saadud soovituste põhjal kaasajastati 10 õppekava ja uuendati mitmeid peaerialasid.
• Rahvusvahelistumise ja õppe kvaliteedi tõstmise eesmärgil on IKT õpetamisse kõrgkoolides kaasatud 9 kõrgelt kvalifitseeritud välisõppejõudu ja hulganisti Eesti tippspetsialiste.
• Eesti kvaliteetse IKT-õppe kuvand on levinud rahvusvahelisel tasandil. Välistudengite arv on võrreldes 2009/10. õppeaasta välistudengite arvuga tõusnud kaheksa korda.
• Edasiste trendide väljaselgitamiseks (sh tööjõuvajaduse selgitamine) telliti kuus IKT valdkonna uuringut.

„Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi (2011-2015)“ rakendusprogrammi elluviimist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ning Eesti riik. Programmi algatas haridus- ja teadusministeerium, tegevusi koordineeris Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

KOMMENTAARID

Jaak Vilo, Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja:

IKT riiklik tähtsus on olnud arutlusel väga kaua, üle tosina aasta vähemalt. Eesti oli aga 2010. aasta paiku olukorras, kus oli hädavajalik oluliselt kasvatada ja tugevdada IT-erialade hariduse mahtu ja taset. Taseme garantiiks on tugevad teaduses tegevad õppejõud ja teadlased. Seega IKT riiklik programm tuli appi, kui asi oli juba kõige kriitilisemaks muutunud. Ülikoolide õppejõudude ja teadlaste karjäär sai tuge, tõusid keskmised palgatasemed ning sai palgata juurde uusi õppejõude, keda nappis juba niigi suurte tudengihulkadega toime tulemiseks. Juurde sai palgata õppejõude välismaalt, aga ka noorte hulgast madalamatele õppejõu tasemetele (assistendid jne). Programm käivitus üheaegselt IT Akadeemia programmiga, seega tegevused täiendasid ja võimendasid üksteist. Tartu Ülikool on selle perioodi jooksul suutnud palgata ka palju välisõppejõude ja -teadlasi.

Peamine, mida IKT programmi abil tagati, oli üle neljakümne õppejõu palgakulud (rohkem kui 1,3 miljoni euro ulatuses, moodustades 90% kogueelarvest). Teiseks - rahvusvaheliste kiiresti arenenud õppekavade turunduskulud, veidi lähetuskulusid ning uuendatud robootika ja arvutitehnika laborite sisustus.

Rahvusvahelised IT magistriõppekavad Tarkvaratehnika, Küberkaitse ja Informaatika on üle poole ulatuses nüüd täidetud välismaalastega. TÜ on vastu võtmas 100 uut magistranti aastas. Kahe aasta jooksul on ka Eesti ettevõtetel võimalik neile pakkumisi teha, muu hulgas kohustusliku praktika käigus. Paljud välismaalased on asunud tööle Eesti IT-ettevõtetes või isegi loonud siia oma ettevõtete allüksusi. Hoolimata noorte arvu kiirest kukkumisest on aga Eesti IT-tudengite arv koguni kasvanud, seega IKT-hariduse mahu proportsioonid on väga oluliselt paranenud.

IKT riikliku programmi teadusprojektid võimaldasid aga omakorda läbi viia ja arendada olulisi teadussuundi nii bio- ja tervise-informaatikas, aitasid uurida, kuidas noored valivad edasiõppimiseks IT- eriala, või uurida, kuidas mobiilpositsioneerimise andmeid analüüsida.

Peamine mure, millega ülikool aga praegu rinda peab pistma, on see, kuidas tagada alustatud reformide jätk ning uute, noorte IT-õppejõudude kasvamine sellele tasemele, et edasi viia IT- haridust järgmisesse aastakümnesse.

Gert Jervan, Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna dekaan:

IKT programmi raames töötati välja kahe peaerialaga ingliskeelne ja rahvusvahelise vastuvõtuga e-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekava. Õppekava töötati välja koostöös E-riigi Akadeemia, ettevõtjate, RISO (riigi infosüsteemide osakond on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus - toim) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidega, mida nõustati ka TTÜ avaliku halduse ja õiguse instituutide poolt. Õppekava annab terviknägemuse e-riigi arendamisest, mis lisaks IKT-valdkonnale hõlmab ka suuremamahulist riigihalduse ja seadusandluse osa ning rakendamise ja turundamise metoodikat. Tänasel päeval on õppekava oluline partner välisministeerium läbi arengukoostöö programmide.

Programmi raames töötati välja oluliselt uuendatud versioonid äriinfotehnoloogia bakalaureuse- ja magistriõppekavast. Äriinfotehnoloogia bakalaureuse ja magistritaseme õppekavade analüüsi jaoks moodustati töörühmad, kuhu kuulusid informaatikainstituudi õppejõud ning IT-ettevõtjatest väliseksperdid, kes analüüsisid õppekavu ning võrdlesid neid mitmete välisülikoolide analoogiliste õppekavadega. Arendus toimus koostöös tööandjate esindajatega (Elion, IceFire, Ericsson, Blumber) ja ITLi nõustamisel (Enn Saar, Ants Sild, Jüri Jõema).

Koostöös Eesti telekommunikatsioonisektori ettevõtetega töötati välja telekommunikatsiooni teenuste peaeriala telekommunikatsiooni magistriõppekavale.

Analüüsiti matemaatikaõppe sisu ja mahtu IKT-erialadel võrdlevalt Tallinna Tehnikaülikooli, Euroopa tehnikaülikoolide ning Tartu Ülikooli vahel. Lähtuvalt võrdleva analüüsi tulemustest ning rahvusvahelise ekspertgrupi soovitustest töötati koostöös matemaatikainstituudiga välja uus paindlik ja eriala spetsiifika arvestamist võimaldav lähenemine matemaatikaõppele, koostati matemaatikamooduli algversioon ja töötati välja rakendusskeem matemaatikamooduli rakendamiseks alates 2013. aasta vastuvõtust.

Elektroonika ja telekommunikatsiooni ning arvutisüsteemide bakalaureuseõppekavade arendamisel lähtuti nii rahvusvahelise hindamiskomisjoni soovitustest kui ka ITLi poolt arendatud info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialisti kutsestandardist. Seoses teaduskonnaülese matemaatika mooduli muutmisega korraldati mõlemas õppekavas valikained ümber ka teistes moodulites, mis annab tudengitele suurema valikuvõimaluse üht või teist teemat süvendatult õppida. Elektroonika ja telekommunikatsiooni õppekavas muudeti mõningate õppeainete järjekordi, et tagada paremad seosed eri teemade vahel, ja parendati osa õppeainete sisu suurendamaks meeskonnatöö ja praktiliste oskuste osakaalu. Arvutisüsteemide õppekavas suurendati lisaks matemaatika moodulile valikainete arvu ka teistesse moodulites. Sisse toodi kolm kohustuslikku meeskonnatööle orienteeritud projekti.

thumbnail.jpg

 

Samal teemal: