Vaegkuuljate ja kurtide õpetamist abistab uus õpiobjekt


Avaldaja:Laura Vetik07. September 2015

Eestis elab hinnanguliselt kuni 200 000 vaegkuuljat ning 1400–1600 viipekeelset kurti. Viljandi Kutseõppekeskuse haridustehnoloog Katriin Orason tutvustab värskelt valminud õpiobjekti, mis toetab vaegkuuljate ja kurtide õpetamist.

Viimastel aastatel on järjest rohkem kuulmisimplantaadiga lapsi valinud pärast põhikooli edasiõppimiseks kutsekoolid, seega on kutsekoolide õpetajate toetamine nõustamise ja täienduskoolituste näol väga vajalik. Üldjuhul ei ole kutsekoolis kurtidega tegelemiseks eraldi surdopedagooge (kurtide ja vaegkuuljate õpetamisele spetsialiseerunud pedagoogid – toim) palgatud ega ka vaegkuuljate/kurtide õpperühmi moodustatud. Vaegkuuljad ja kurdid õpivad koos kuuljate õppijatega tavagruppides ning neile üldjuhul eraldi individuaalset õppekava ei rakendada.

Viljandi Kutseõppekeskuses alustati kurtide õpetamist 2000. aastal, kui ehitusviimistluse erialal asus õppima kaks vaegkuuljat õpilast. Alates 2000. aastast on igal aastal õpilaste nimekirjas olnud ka kuulmislangusega õppijaid. Nende aastate jooksul on õpetajatele korraldatud koolitusi ja seminare, lisaks töötab kollektiivis kaks viipekeeletõlki, kes on nii jõu kui nõuga õpetajatele suureks abiks. Siiski jääb vajaka õpetajate teadmistest ja oskustest, toetamaks vaegkuuljate/kurtide õppimist segarühmades.

Õpiobjekt annab õpetajatele praktilisi juhendeid

Sellest tulenevalt tekkis idee luua oma magistritöö raames õpetajatele/haridustehnoloogidele suunatud õpiobjekt, mis toetab õpetajaid vaegkuuljatele/kurtidele mõeldud õppematerjalide loomisel kutsekoolis. Õpiobjekt ei ole seotud kindla eriala, aine või õppekavaga, see on kasutatav nii iseseisvalt õppimiseks kui ka haridustehnoloogilise koolituse materjalina. Õppijal on selle kaudu võimalus tutvuda kurtide ja vaegkuuljate õpetamisel tähelepanu vajavate aspektidega ning omandada teadmisi vahenditest ja võimalustest, kuidas õppematerjale vaegkuuljatele/kurtidele jõukohasemaks ja selgemini arusaadavamaks muuta.  Näiteks on paljud õpikutekstid neile väga keerulised ja vajavad kohendamist, mõningaid erialaseid mõisteid (näiteks nihik, kivivill vm) on aga raske kirjeldada, kuid kerge pildi abil näidata.

õpiobjekt.png

Valminud õpiobjektis on hulk näpunäiteid ja küsimusi, millega peaks vaegkuuljate/kurtide õpetamisel arvestama:

  • Õppimist raskendavad probleemid
    Vahel ei tule selle pealegi, et vaegkuuljate/kurtide kultuur võib olla väga erinev meie omast või et nende emakeel ei ole mitte eesti keel, vaid viipekeel. Sellepärast on esimese alateema alla koondatud hulk probleeme, mis võivad vaegkuuljatel/kurtidel õppimist raskemaks muuta.
     
  • Eeltöö enne õppetöö algust
    Õpiobjekt annab näpunäiteid, millele rõhku pöörata juba enne õppetöö algust.
     
  • Klassiruumi puudutavad küsimused, näiteks kuhu õpilane istuma panna, kas valgust on piisavalt jne.
     
  • Põhitõed, mida tähele panna rääkimise ajal
    Õpetajal tuleb vaegkuuljate/kurtidega olla tähelepanelikum ka rääkimisel, et õppijal oleks võimalik suult lugeda ja et tähtis info jõuaks temani.
     
  • Millega arvestada õppetöös
     
  • Viipekeeletõlgi vajalikkus
     
  • Kirjalike materjalide kohandamise vajadus
    Kuulmispuudega õppija ei pruugi kirjalikest tekstidest nii hästi aru saada kui tema eakaaslased.

Samuti tuuakse õpiobjektis välja konkreetseid vahendeid ja juhendeid, kuidas õpetaja saab õppematerjali vaegkuuljate/kurtide eripäradest lähtuvalt kohandada. Näiteks videote kasutamine õppetöös on äärmiselt levinud, kuid vaegkuuljatele/kurtidele võib see jääda arusaamatuks, sest nad ei kuule teksti, mis videotele peale loetakse. Sellisel juhul on kasu subtiitrite lisamisest, valminud õpiobjektis on tutvustatud ühte paljudest subtiitrite lisamise vahenditest. Samuti on õppetöös väga levinud slaidide kasutamine, millega saab ka vaegkuuljaid/kurte õpetada. Probleemiks on aga see, et vaegkuuljad/kurdid ei pruugi alati ära tabada, millal on õpetaja oma jutuga slaidi lõppu jõudnud ja seda vahetama hakkab. Nemad peavad keskenduma kord õpetaja suule ja siis jälle slaidile ning seetõttu on nende tähelepanu hajutatud. Siin on abiks vahend, mis annab slaidivahetusest eelnevalt märku. Tegemist on väikese videoklipiga, mis lisatakse iga slaidi nurka. Videoklipil on väike ruuduke, mis on algul roheline, siis kollane ja lõpuks punane, andes nii märku vahetuvast slaidist.

Väga vahvad õppevahendid on ka piltjuhendid, mis paljudele õppijatele meeldivad. Tegemist on tööjuhendiga, mida on täiendatud piltidega, et töövõtetest ja -vahenditest oleks õppijal selge ülevaade.

Õpiobjektis on välja toodud ka lisalugemist neile, kes on vaegkuuljate/kurtide õpetamisega seonduvast rohkem huvitatud. Kindlasti ei ole õpiobjektis tutvustatud vahendite ja tegevuste loetelu lõplik ning materjalis välja toodud vahendid ei ole ainsad, millega õppematerjale kohendada. Ka leiavad need vahendid ja materjalide kohandamise võtted rakendust laiemalt ning väljaspool kutsekoole, näiteks õpiraskustega õppijate toetamisel õppetöös.

Vaegkuuljate õpetamiseks loodud õpiobjekti leiab HITSA repositooriumist ja veebist.

Autor: Katriin Orason, Viljandi Kutseõppekeskuse haridustehnoloog