E-õppe programmi BeSt mõjud partnerkõrgkoolides


Avaldaja:Laura Vetik23. November 2015

Aastatel 2008–2013 viidi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) koordineerimisel ellu kõrghariduse e-õppe programm BeSt, mille eesmärk oli e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamise ning pideva edasiarendamise toel tõsta programmi kaasatud kõrgkoolides taseme- ja täiendusõppe kvaliteeti.

Programmi maht ületas 7 miljonit eurot, millest tõukefondide toetus moodustas 95%.

Selle aasta hiliskevadel tehti BeSt partnerkõrgkoolides küsitlus, et saada tagasisidet programmi tulemuslikkusele, ülevaadet asutuste e-õppeplaanidest ja tegevustest lähema paari aasta perspektiivis ning koostööettepanekuid kõrgkoolidevahelisteks projektideks. Küsimustikule vastas 18 kõrgkoolist 14.

Tagasiside BeSt programmile ja saavutatule on positiivne. Peamine ja mahukaim tegevus ning otseselt kõrgkoole puudutav e-õppekursuste ja õpiobjektide loomine on saanud väga head tagasisidet ning selle tulemuslikkust tõsteti kollektiivselt ka esile. Samuti märkis suurem osa partnereid eduloona ära haridustehnoloogide töötasutoetuse, mille kadumist programmi lõppedes negatiivse mõjuna korduvalt ka ära mainiti. Mõistetavalt mainiti vähemtulemuslike tegevustena aspekte, mis kõrgkoole otseselt ei puudutanud, nt infrastruktuuri ning infosüsteemide arendamisega seotud arengud.

Peamise läbiva mõjuna kõrgkoolides tõsteti esile üldist teadlikkuse tõusu e-õppe võimaluste kasutamisest ning ka valdkonnaga aktiivselt tegelevate töötajate märkimisväärset kasvu. Tänu laienenud tugisüsteemile paranes loodud õppematerjalide kvaliteet ning teadmised autoriõigustest, litsentseerimisest jms.

Programmi ebaõnnestumisest on peamiselt välja toodud administreerimise ja tehniliste nüanssidega seotud küsimused, mis valdavas osas olid seotud kõrgkoolide sisemiste protsessidega. Näiteks probleemid lepingute vormistamisel, lisatasude maksmisel, aruandluse esitamisel ning segadused autoriõigustega. Üldised lahendamist vajavad probleemid puudutavad valdavalt õppejõudude motivatsiooni, loodavate e-kursuste ja õpiobjektide kvaliteeti ning juhtkonna toetust. Seda viimast nii üksuste kui ka asutuse tasemel tervikuna.

Tulevikku suunatud tegevused ja lähiaastate plaanid kõrgkoolides ei erine suurel määral juba praegu elluviidavast. Sagedamini on ära mainitud riistvarauuendused ning uute tarkvarade kasutuselevõtt. Lisaks pigem võõrkeelsetele kursustele ja kaugõppele suunatud uute e-õppematerjalide väljatöötamine, kus mitmel korral toodi välja MOOC-ide loomise ja juurutamise kavatsusi. Samuti peetakse jätkuvalt oluliseks õppejõudude teadlikkuse tõstmist ning suuremat kaasatust. Eesti e-Ülikooli konsortsiumi (http://innovatsioonikeskus.ee/et/eesti-e-ulikooli-konsortsium) rolli nähaksegi peamiselt prioriteetsete tegevuste eestvedaja, rahastaja ja toetajana, nt haridustehnoloogi teenuse pakkumist kõrgkoolidele, kellel täiskohaga inimese palkamine ei ole otstarbekas.

Autor: Jüri Lõssenko, HITSA projektijuht