Õppijakeskse haridusseaduse eelnõu vähendab regulatsioone, kirjutab selgemaks vastutuse kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamise eest ning muudab haridussüsteemi avatumaks.

Minister Jürgen Ligi sõnul on vajadus kehtivat haridusseadust uuendada ja õppijat tähtsustavaks muuta olnud ilmselge juba pikka aega. „Uus haridusseadus oleks kaalukas sündmus, milleni on püütud jõuda kolme erineva valitsuse ja ministri ajal. Tema sündi on panustanud ka suur hulk partnereid ja organisatsioone,“ selgitas minister Ligi.

Praegune haridusseadus jõustus mitu kuud enne Eesti Vabariigi põhiseadust 1992. aastal ja on oluliste muudatusteta kehtinud üle kahekümne aasta. See ei toeta „Eesti elukestva õppe strateegias“ kokku lepitud eesmärke ega vasta tänapäeva vajadustele.

Õppijakeskne haridusseadus
Õppijakeskse haridusseaduse eelnõuga võtab riik suuna detailsete regulatsioonide vähendamisele. Selgemaks on kirjutatud õppeasutuse omaniku vastutus.  Lisaks on eelnõu eesmärk muuta haridussüsteem avatumaks, et ka mõnda aega õppimisest eemal olnud inimesed saaksid näiteks uuesti õppima asumisel kasutada töökohal saadud teadmisi ja oskusi.

Uue haridusseaduse eelnõu paneb paika õppijate põhilised õigused ja kohustused. Samuti sätestab eelnõu selgemalt, kelle kohustus on luua õppimiseks sobivad tingimused. Eelnõu määrab ka selge vastutuse kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamise eest. Kohalik omavalitsus vastutab alus-, põhi- ja huvihariduse eest ning riik kutse-, kõrghariduse ja alates aastast 2023 ka keskhariduse eest.

• Ajakohast teavet saab haridusseadustiku blogist.

Uue haridusseaduse eelnõu koostamise protsess ja eelnõu töörühm
2008. aastal toodi uue põlvkonna haridusseadustiku koostamise vajadus välja "Eesti Koostöö Kogu Visioon: Eesti Haridus 2018 Harta" ettepanekute hulgas.

2009. aastal alustati Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühistöös kavandi „Eesti hariduse viis väljakutset – haridusstrateegia 2012–2020“ väljatöötamist.

2012. aastal otsustas valitsus koostada elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020. Haridusseaduse uuendamise vajalikkust arutati  ka „Eesti elukestva õppe strateegia“ loomise juures. Strateegia koostajad pidasid enesestmõistetavaks, et strateegia seisukohad leiavad kajastuse uues haridusseaduses.

2013. aastal algas töö haridusseadustiku uuendamise lähtealuste ettevalmistamiseks.

2014. aasta kevadel valmisid ja tutvustati ühiskondlikele partneritele haridusseadustiku uuendamise lähtealuseid.

2014. aasta sügisel analüüsis kehtivat haridusseadust valdavalt õigusspetsialistidest koosnev ekspertkomisjon.

2015. aasta veebruaris alustas tööd haridusseaduse eelnõu töörühm, kuhu kuulusid:

• Anneli Entson – Eesti Tööandjate Keskliit, haridusnõunik;
• Anneli Kannus – Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindaja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor;
• Ave Viks – Siseministeerium, regionaalhalduse osakonna nõunik;
• Eve Eisenschmidt – Rektorite Nõukogu esindaja, Tallinna Ülikooli arendusprorektor;
• Helena Pall – Sotsiaalministeerium, nõunik;
• Helene Urva – SA Noored Kooli, nõukogu liige;
• Hille Ilves – Eesti Linnade Liit, nõunik;
• Indrek Reimand – Haridus- ja Teadusministeerium, kõrghariduse ja teaduse asekantsler;
• Ivo Eesmaa – Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja, Kärdla Gümnaasiumi direktor;
• Janar Holm – töörühma esimees, Haridus- ja Teadusministeerium, kantsler;
• Kaisa Knight – Sotsiaalministeerium, võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialist;
• Kaja Toomsalu – Eesti Ametiühingute Keskliit, palgasekretär;
• Lele Luup – Eesti Õpilaskondade Liit, juhatuse esimees;
• Marko Udras – Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja;
• Mart Laidmets – Haridus- ja Teadusministeerium, üld- ja kutsehariduse asekantsler;
• Olivia Taluste – Siseministeerium, regionaalarengu osakonna õigusnõunik;
• Sille Uusna – töörühma aseesimees, Haridus- ja Teadusministeerium, haridusseadustiku juht;
• Silver Ool – Eesti Üliõpilaskondade Liit, juhatuse aseesimees;
• Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liit, nõunik;
• Vaike Parkel – Eesti Haridustöötajate Liit, õigussekretär.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

Haridus- ja Teadusministeerium avaldas aastaanalüüsi