HTM: õppimine on kasulik, sest iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut


Avaldaja:Madli Leikop23. Mai 2016

Ministeeriumi analüüsi kohaselt suurendab iga järgnev haridustase sissetulekut, töökogemus annab veelgi palgalisa ning õppesuund eristab palka enam kui õppetase.

Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul näitab analüüs selgelt, et õppida ja töökogemusi omandada on kasulik. „Iga järgnev haridustase suurendab selgelt sissetulekut, samuti on oluline vahe äsja lõpetanute ja üheksa aastat tagasi hariduse omandanute palgas,“ lausus Valk.

HTM avalikustas kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hõive ja palgaandmed koolide ja õppesuundade lõikes aastatel 2005-2013 ning koostas andmetel põhineva analüüsi omandatud hariduse seostest edukusega tööturul. Valk kutsub ka neid, kes ise edasi õppimise valikuid teevad või neid suunavad ning teisi huvilisi uurima täpsemaid andmeid haridusstatistika veebist http://www.haridussilm.ee.

Analüüsi põhijäreldused

Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut.
Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ligi 25% kõrgema sissetuleku, kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.
Kui vahetult peale lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.

Õppesuund eristab palka enam kui õppetase

Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53% madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost kuni 1130 euroni.
Tehnika-alad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga. Oluline on jätkata kasvuvaldkondade eelisarendamist ning loodus- ja täppisteaduste erialade populariseerimist.

10% erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal

8,5% erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.
Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7% (5 400 inimest) aastatel 2005-2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest).

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal: