OSKA uuringu järgi tuleb transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse õppes enam tähelepanu pöörata IT-baasoskuste õpetamisele, sest tehnoloogia muutub kiiresti ning tulevikutöötajal on vaja pidevalt uuenevaid programme juurde õppida.
Täna avalikustatud OSKA hariduse ja teaduse uuring näitab, et lasteaia- ja klassiõpetajaks õppijaid on piisavalt, kuid puudust tuntakse aineõpetajatest ja tugispetsialistest.
OSKA tööjõuvajaduse tuleviku-uuringu järgi on aastaks 2020 vaja 37 000 IKT-spetsialisti. Koolituskohti on piisavalt, kuid õpingud katkestab pea veerand õppuritest.
Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle.
OSKA keemia- ja plastitööstuse tuleviku-uuringust selgub, et tehnoloogia areng ja automatiseerimine suurendab vajadust inseneride ning tööstusseadmete mehaanikute ja seadistajate järele.
Uuringu „Eesti tööturg täna ja homme“ esitlusel sõnas OSKA vanemanalüütik Siim Krusell, et tööteed alustanud noortel tuleb arvestada eluaegse õppimisega tänu arenevale tehnoloogiale ja muutuvatele ametitele: kooliuksed enam ei sulgu.
OSKA uuringust selgub, et sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus tulevikus kasvab. Puudu on kutseharidusega hooldustöötajatest, kuid liiga palju koolitatakse kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste.
Eesti tööturg ootab rakendusliku kõrgharidusega IT-spetsialiste, eriti magistrikraadi omandanuid. Kutsehariduses lõpetab IT-s igal aastal 200 noort rohkem kui tööturg vajab, osa õppekavu võiks sulgeda. Üldine probleem on IT-õpingute poolelijätmine.