Koolielu ainemoderaatorid uudistasid üksteise tunde


Avaldaja:Kristi Semidor05. Oktoober 2016

„Eks kõik õpetajad tea, et kolleegide tundide külastamine on suurepärane võimalus õpetaja isikliku pedagoogilise pagasi rikastamiseks,“ ütleb Koolielu inglise keele ainemoderaator Kristi Vahenurm, kes koos alushariduse ainemoderaatori Kärt Kasega otsustas uurida, mida teised oma tundides teevad.

Niisiis, vaatlejateks olid kaks ainemoderaatorit – Reaalkoolis inglise keelt õpetav Kristi Vahenurm ja Tallinna Luha Lasteaia õpetaja Kärt Kase. Sündmuskohaks olid Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG). Kärt Kase külastas mõlemat kooli, Kristi Vahenurm võttis Kärti Reaalkoolis vastu ning tahtis omakorda teada, mida GAGis tehakse.    

Determinandid Reaalkoolis
„Võimalus külastada kahes koolis ainetunde pakkus mulle – lasteaiaõpetajale, kes keskkooli õppeastmega juba ammu seotud pole – palju avastusrõõmu,“ ütleb Kärt Kase. „Pean kohe tunnistama, et reaalkooli 12. klassi matemaatikatundi jäin hiljaks, sest oodatud tunnikella ei kostnudki. Õnneks leidsin endale koha tagumises pingis, kust oli mõnus kõike jälgida. Tunni teemale keskendudes tekkis kohmetus – sõna „determinandid“ ma küll teadsin, küllap õppisin minagi neid kümmekond aastat tagasi keskkoolis, aga midagi ei meenunud. Õnneks kutsutakse ka praegu õpilasi tahvli ette ülesandeid lahendama ning peagi turgatas mullegi pähe ülesande lahenduskäik. Selles matemaatikaklassis oli see ruuduline tahvel, mille koolijõudmise üle kunagi minu õpetaja nii õnnelik oli, pagendatud küljeseinale ning klassi ees troonis suur nutitahvel.“

Matemaatikatunnist suundus Kärt Kase 12. klassi õpilastega eesti keele tundi, kus õpetaja näitas esitlusena etteütluses tehtud vigu, mida üheskoos analüüsiti. „Mind üllatas, et ükski õpilane esitlust nutitelefoniga ei pildistanud ning vaid üksikud tegid märkmeid, ju siis saavad nad materjali hiljem kätte. Minul aga sai nii mõnigi keelereegel taas mälu tagumisest sahtlist välja kaevatud ning meenutasin tänutundega oma põhikooli klassijuhatajat, kes oli valanud need reeglid vahvate luuleliste vormidena (peaaegu) igaveseks meie mällu.“

am
Fotol Ingrid Maadvere, Kristi Vahenurm ja Kärt Kase arutlemas keemiaülesannete üle 

Hõbeda mets Gustav Adolfis
GAGi haridustehnoloog ja inglise keele õpetaja Ingrid Maadvere kutsus meid vaatama enda ja veel kahe õpetaja koostöös läbiviidavasse inglise keele tundi, kus 11. klassi õpilased 4. klassi õpilasi õpetavad*. Kristi Vahenurme uudishimu oli väga suur, tema tahtis sealt näpunäiteid võtta üle enda 5. ja 12. klasside jaoks. „Well, sel korral jäi see tund küll nägemata, sest tubli haridustehnoloog Ingrid oli meile pisut hilisema tunni algusaja öelnud. Tegijal juhtub. Intelligentseid võõrustajaid iseloomustab kiire ümberkorraldusvõime, häid külalisi aga omadus mitte kaevelda ning olla avatud kõigele, mida pakutakse,“ kommenteeris Kristi Vahenurm. Nii asendus keeletund keemiaga.

Seda, et koolis toimub midagi tavapärasest erinevat, oli näha juba kooliesisel platsil kogunevatest noortest. „Suuremad õpilased ootasid väiksemaid, et nendega parki puid uurima minna,“ kommenteeris Kärt Kase. „Meie läksime 12. klassi keemiatundi, mille läbiviimist juhendas Koolielu keemia ainemoderaator Katrin Soika. Juhendas selles mõttes, et tundi andsid 12. klassi õpilased, kellel olid õpetajaga koos ette valmistatud põnevad katsed 3. klassi tunni sissejuhatamiseks.“

katrin    Katsed: Suured õpetavad väikeseid
Fotol Katrin Soika hõbeda metsa uurimas (katse leiab lisatud Wordi-failist)

Kui Kristi Vahenurm peaks Katrin Soika keemiatundi iseloomustama, siis nii, et „tossule, elevandi hambapastale ja kameeleonkemikaalidele pühendatud tunni eesmärk oli panna 3. klassi õpilasi eristama aine vedelat, tahket ning gaasilist olekut. Tunnis uuriti veel traadi pinda mikroskoobi all enne reaktsiooni ning pärast traadi reageerimist põrgukiviga.“ Katrin Soika selgitab, et mikroskoobist vaadeldi traadile kasvavat hõbedast metsa, mille moodustasid puhta hõbeda kristallid. Õpiprotsessi jäädvustamiseks püüti sellest suurendatud versioon üles joonistada. Katse tekst. 

Hõbedamets

Kristi Vahenurme sõnul oli tore näha, kuidas tunnis sai arendada varjatud õppekavas kirjeldatud andeid – empaatiavõimet, ligimeste vajaduste märkamist ja abivalmidust, väheoluline pole seejuures ka teadmiste edastamise oskus.

Ingrid Maadvere kommenteeris, et nende koolis on suuremad õpilased juba aastaid nooremaid õpetanud, esmakordselt prooviti seda teadusnädala raames. „Pole kahtlustki, et olime tunnistajaks millelegi, millele iga kool võiks tähelepanu pöörata,“ ütleb Kristi Vahenurm. Kärt Kase usub, et teistele midagi õpetades hakkavad õpilased ka ise teemat paremini mõistma. „Ja kui põnevalt muinasjutuline see keemia oli – lapsed said oma silmaga näha hõbeda metsa!“

keemia

Gümnaasiumiõpilastega jätkasime – GAGis suunati meid järgmisse laborisse, kus toimus gümnaasiumi keemiapraktikum. „Selles tunnis põletati leegi kohal kolvi sees mingi vedeliku sees sütt, elevust oli palju, põnevust ka omajagu,“ kirjeldab Kristi Vahenurm, kellele keemiaklassi lõhn väga ei istunud, aga värske õhu käes tekkis tal mõte, kuidas võiks aineid lõimida: kui koostaks õige inglise keele etteütluse keemiateemalise sõnavara kohta. „Täiesti reaalkooli vääriline teema: meil olid alles hiljuti jutuks loodussõbralikud šampoonid ja nende koostis. No proovi korra pikemalt mõtlemata kirja panna sõna „chlorofluorocarbon…

Esimese klassi digitund
Keemiatunnist suundusime arvutiklassi kõige pisemate õpilaste digitundi, kus meid võttis vastu Koolielu ainemoderaator Anu Peri, kes lasteaiaõpetaja karjääri äsja algklassiõpetaja töö vastu oli vahetanud. „Anu oli lasteaiast kaasa võtnud kõik oskused erinevad teemad omavahel kokku siduda,“ ütles Kärt. „Lapsed pidid lahendama ülesannet, kus olid ühendatud emakeel, matemaatika, arvutiõpetus ja kodulugu. Lasteaiaõpetajana usun, et just nii see õpetamine toimuma peakski – aineid omavahel lõimides.“

anu
Fotol Anu Peri, Kristi Vahenurm ja Kärt Kase arvutiklassis 

Kristi Vahenurmel nii väikseid õpilasi pole, aga temalgi oli huvitav jälgida, mis tunnis toimub. „Õpilased istusid arvutite ees ja püüdsid paberilehel kirjeldatud ülesannet arvutiekraanil ellu viia (nt tee lehe keskele sinine ring ja ringist paremale roheline kolmnurk jne), programmiks oli Drawing for Children. Huvitav oli – funktsionaalne lugemine kombineeritud käelise ja loomingulise tegevusega. Töö hiirega võib tunduda kukepea, kuid mitte esimese klassi lapsele. Samade juhiste järgi joonistatud pildid erinesid kui öö ja päev.“

Jagamine innustab
Kristi Vahenurm on rahul, et sai mahti käia naaberkooli tunde vaatamas. „Kolleegid on sõbralikud ja avatud ning tõeliste professionaalidena ei pane külaliste ootamatu sissetung neid põrmugi kohmetuma. GAGi loomingulisest suhtumisest õppetöösse on nii mõndagi õppida.“

Kärt Kase ütleb, et väga põnev oli jälgida projekte, kus tunde tehakse teistmoodi – kas siis õpetavad suuremad väiksemaid või on ajaloo ja inglise keele õpetaja otsustanud koostööd teha. „Igal juhul aitab see tuua vaheldust nii õpetajate kui ka õpilaste tegemistesse ning teistsuguste meetoditega omandatud teadmine püsib ka kauem meeles, või siis püsib meeles see emotsioon, mille kaudu teadmine üles leida.“ Kärt Kase soovitab kõigil õpetajatel aeg-ajalt oma tavarütmist välja astuda ning uurida, mida teised teevad.

Head õpetajate päeva kõigile! 

* Kristi Vahenurm ja Ingrid Maadvere otsustasid, et proovivad kevadel õpilastega läbi viia avatud tunde/koolituure, kus koostööd teevad GAGi 4. ja 11 ning Tallinna Reaalkooli 5. ja 12. klassi õpilased. 

Muljed võttis kokku Kristi Semidor 
Fotode autorid Kristi Semidor ja Katrin Soika