Mis saab siis, kui liita kokku õpetaja ja õpilane?


Avaldaja:Kristel Tereping04. Detsember 2016

Muna õpetab kana, tibust rääkimata ehk lugu sellest, kuidas Palivere Põhikoolis said 1. klassi pisikestest tibudest korraga suured ja tähtsad õpetlased.

Mis siis ikkagi saab, kui liita õpetaja ja õpilane? Ikka sõna õpetlane. Meie 1. klassi õpilased said eelmisel nädalal olla ise õpetajad. Küll oli vastutusrikas ülesanne...

Elisabeth (2. klass): „See oli natuke imelik küll, et 1. klass õpetas meid. Nad on ju meist nooremad!“

Alar (2. klass): „See oli natuke keeruline küll, sest siin pidi mõtlema.“

Sellised olid mõned tagasi põrganud laused nutitunni kohta Palivere Põhikoolis. 1. detsembril õpetasid 1. klassi õpetlased 2. klassi õpilasi. 

1. klassil oli tähtis päev. Terve päeva siblisid nad ringi ja olid ärevil. Mõni käis kurtmas, et 2. klass on saladuse jälile saanud ja teavad, et me neid õpetame läheme.

Kaspar alustas tunni sissejuhatusega. Sõna oli õpetlastel, kes teatasid tunni teema. Mõnele oli oma osa hästi meelde jäänud, aga ka unustamise vastu leiab rohu, kui vajalik paber käepärast on. Kõige lõpuks tuletas Adeele meelde, et hea õpetaja ei tee õpilase eest tööd ära, vaid juhendab ja aitab. Seejärel olid õpetlased asjalikud ja valisid tahvelarvuti ning võtsid koha sisse õpilaste seas. Õpetlase abiga avati tahvelarvuti, leiti rakendus „Bit By Bit“ ja alustati õpinguid. Tublid õpetlased vaatasid, ootasid ja juhendasid, kui õpilasel seda vaja oli. Mõnikord lõi ikka kärsitus ka välja ning näpp tahtis õpilasele appi minna. Õnneks on tähelepanelikke kaasõpetlasi, kes teise kohe korrale kutsusid.

Tunni lõpus andsid nii õpetlased kui õpilased tagasisidet, kuidas tunnis läks, mida õpiti ja kuidas ennast tunti sellises tunnis. Nagu alguses mainisin, siis õpilased oli üllatunud, et 1. klass võib ka suuremaid õpetada. Leiti ka, et kuigi algul tundus mäng kerge, siis järjest edasi liikudes läks ikka raskeks ka, sest mõtlema pidi hakkama.

Juhendajana olin positiivselt üllatunud, et õpetlased suutsid end päris hästi tagasi hoida ja ei teinud kõike õpilase eest ära, püüdsid kõrvalt juhendada. Monteerijana avastasin, et õpilased räägivad järsku nii-nii tasa. Muidu nii valjuhäälsed õpilased rääkisid korraga väga vaikselt. Väga tõsine soovitus on, et võta endale võimalusel keegi appi filmima. Õpetaja ei pea olema 8-käeline robot, kuigi see tuleks kasuks. Kolmas mõte tabas mind peale tundi, et küll oli hea, et igaks juhuks paberi välja printisin, sest mõnel õpetlasel ikka läks ärevuses mõni sõnake meelest ära.

„Äge ja väga tore oli,“ vastas üks õpetlane. Teine arvas, et tema töö oli lihtne, sest tema õpilane oli ise väga tubli. Minu töö oli ka kerge, sest nii õpetlased kui õpilased olid väga asjalikud ning said kenasti hakkama.

Videokokkuvõte meie nutitunnist asub aadressil: https://youtu.be/Z2iJy04u9zE

Tund toimus HITSA progeäppide e-kursuse töö raames.

Loo autor on Palivere Põhikooli õpetaja Kristel Tereping