Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et uus toetussüsteem on positiivne mitte ainult seetõttu, et paljud seni eemale jäänud noored saavad nüüd huviharidusest ja -tegevusest osa, vaid ka sellepärast, et on pannud vallad ja linnad mõtlema, kuidas korraldada ühte avalikku hüve – mida huviharidus ja -tegevus ju on, tehes tihedamat koostööd nii omavalitsuse sees kui omavalitsuste vahel. „Paljud vallad on saanud esimese koostöökogemuse just noortega tegelemisel,“ ütles Reps. „Liitunud valdade hea koostöö annab juba esimesi häid tulemusi ja toob sel aastal osalusrõõmu ligi 92 000 noorele.“

Riigi lisatoetuse kasutamiseks pidi vald või linn esitama Eesti Noorsootöö Keskusele üksi või koos teiste valdade ja linnadega kava, millega kaardistati huvihariduse ja -tegevuse hetkeseis, kitsaskohad ning planeeriti edasisi tegevusi nende lahendamiseks. Kokku esitati 163 kava, millest 10% olid mitme omavalitsuse ühised tegevuskavad.

Kavades toodi välja rohkem kui 1800 tegevust, mille elluviimiseks planeerivad omavalitsuse kasutada täiendavat riigipoolset toetust. Kõige enam tegevusi on seotud kultuuri valdkonnaga (29%), millele järgneb sport (24%). Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna tegevused moodustavad 12%. Kavandatavatest tegevustest 26% on valdkondade ülesed.

Toetust plaanitakse kasutada nii transpordikuludeks kui uute juhendajate töölevõtmiseks ja seniste juhendajate täiendavaks tasustamiseks seoses suureneva töökoormusega.

Riik käivitas noorte huvihariduse- ja tegevuse täiendava toetussüsteemi 2017. aastal, siis oli toetussumma 6 miljonit eurot, sel aastal on 15 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda senisest mitmekesisemaid võimalusi kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades.

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• Teadushuvi väärib võimalust
• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust