Pühapäeval, 22. aprillil avati Väike-Maarjas Georg Lurichi mälestussammas ning istutati Lurichi tamm. Wiedemanni tamme istutas keeletammikusse keeleauhinna tänavune laureaat Reet Kasik. Täna ja homme jätkub konverents ettekannete ja töötubadega. Väga mahuka ja sisutiheda konverentsiprogrammiga saab tutvuda siin. Veebiülekannet saab jälgida Eesti Keele Instituudi Facebooki lehel.

Rakvere Reaalgümnaasiumis toimuva rahvusvahelise konverentsi „Emakeelne Eesti, Emakeelne Euroopa“ avas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Konverentsil võetakse luubi alla eesti keele ning keelehariduse minevik, olevik ja tulevik. 

Minister Mailis Reps tõdes, et väikeste keelte väljakutsed on Euroopas üsna sarnased – tuleb pidevalt hoolt kanda keele ja kultuuri omapära säilitamise eest ning teha end nähtavaks. „Ainult miljoni kõnelejaga eesti keel paistab silma vähemalt kolmel moel,“ sõnas Reps. „Eesti keel on 50 maailma keele hulgas, mida saab arvuti abil tõlkida ning mille jaoks on olemas nii kõnetuvastuse kui kõnesünteesi vahendid. Maailma mainekas ülikoolide paremustabel „QS World University Rankings“, mis seab ülikoole erialade kaupa pingeritta, paigutab Tartu Ülikooli keeleteaduse esimese 150 hulka. Palju tähelepanu oleme pälvinud PISA uuringuga, mille kohaselt Eesti põhikooliõpilased on funktsionaalses lugemisoskuses Euroopas kolmandal kohal.“

Minister Mailis Reps lisas, et meie emakeel oma variatsioonirikkuses ja paljususes on huvipakkuv ja ammendamatu uurimismaterjal ning suur varandus. „Hoidkem eesti keele erilisust, variatsioonirohkust, värvikust ning erinevaid keele avaldumise vorme ja viise, las leiavad siin sobiva koha regivärss ja räpp, eesti keele õppimises esimesi samme tegev muu emakeelega laps ja täiskasvanu, Eesti juurtega inimene maakera kuklapoolelt ja polüglotist keeltevirtuoos. Kogu see värvikirevus on vajalik keelelise mitmekesisuse säilitamiseks, keele elujõuks ja arenguks.“

Minister tänas õpetajaid, keeleteadlasi ja kõiki teisi, kes eesti keele heaks töötavad: keele populariseerijaid, keeletehnolooge, terminolooge, sõnaraamatukoostajaid, seltse, vabaühendusi jt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Mari Potter, Unsplash.

Samal teemal:

• Talgulised keeletoimetasid üle 700 Vikipeedia artikli
• Kirjaoskus maailmas – rõhk emakeelsele õpetusele
• Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”