Uuring: noorte arvates on emotikonide kasutamine otsesuhtlusest efektiivsem


Avaldaja:Madli Leikop18. Veebruar 2020

Eesti 14-18aastaste noorte seas läbi viidud küsitlusest selgus, et nende arvates on digikanalites suhtlemine lihtsam ja efektiivsem kui näost näkku teavitus. Üle poolte hinnangul on emotikonide, piltide ja videote vahendusel kergem oma mõtteid edasi anda.

Samsungi ellu kutsutud kampaania "Õpilaste digitaalne IQ" raames küsitleti kokku poolt tuhandet noort vanuses 14 kuni 18 aastat nende arvamuste ja teadmiste kohta digimaalmas. Muuhulgas selgus, et 68% vastanute meelest annab internet neile võimaluse oma mõtteid selgemalt ja lihtsamalt edastada.   

„Peamiselt toodi välja seda, et kuna küberkanalites suhtlemine annab rohkem aega oma vastust, lauset või mõtet koostada, siis teeb see ka üleüldiselt digimaailmas suhtlemise neile lihtsamaks,“ selgitas programmi juht Egle Tamelyte. „Eriti huvitav oli tulemus, kus 55 protsenti nõustus, et digimaailma võimalus kasutada emotikone, pilte ja videot aitab neil ennast märksa selgemalt väljendada, kui nad muidu seda teha saaksid.“

Küsitletutest 35 protsenti märkis, et neil on digimaailmas suhtlemine lihtsam, kuna nad ei näe otseselt suhtlustpartnerit, tema nägu, žeste ega kuule hääletooni.

„Ka kampaania raames koolides toimunud vestlusringides tunnistasid paljud, et eelistavad märksa rohkem saata sõnumeid ning võõrastele inimestele lihtsalt telefoni teel helistamine nõuab parajat eneseületust,“ lausus Tamelyte ning selgitas, et tegelikult pole sellise otsesuhtluse pelgamise juures midagi väga imelikku, sest igaüks eelistab võimalikke potentsiaalseid konfliktisituatsioone ju vältida. Lihtsalt digikeskkond on loonud võimalused edastada oma sõnumid ilma otsesuhtluseta ja noored on sellega üles kasvanud ja täielikult harjunud.

„Teistpidi on aga noored märksa avatumad suhtlema täiesti võõraste inimestega sotsiaalmeedias ning lisama sõpradeks inimesi üle maailma, kellega neil pole varem mingit kokkupuudet olnud.“

Ühelt poolt avab see noortele palju suhtlusvõimalusi ja loob tutvusi, kuid samas võib omakorra ohte juurde luua. „Võõra isiku taga võib vabalt peituda mõni küberpätt, kes kalastab noore enda või hoopis mõne tema tuttava andmeid, paroole jne.“

Tamelyte lisas, et küsitluses nõustus näiteks 35 protsenti vastanutest väitega, et kuna nad saavad internetis ka anonüümseks jääda, siis see loob neile võimaluse olla täielikult nemad ise ehk ei pea ennast kuidagi tagasi hoidma või enda loomuse vastaselt käituma. „Ning 21 protsenti märkis, et kasutavad meelega digimaailmas tavapärasest hoopis teistsugust kommunikeerimise viisi.“

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele veebiloengute ja vestlusringide abil oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. 
  
Täpsemat informatsiooni leiab programmi kodulehelt http://www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. 

Allikas: programmi info. Foto: Sharon McCutcheon, Unsplash.

Samal teemal: