Täna tähistatakse ÜRO algatusel ülemaailmset noortepäeva. Vastloodud Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel keskendutakse Eestis sedakorda noorte vaimsele tervisele.
Haridus- ja Noorteameti (HARNO) noortevaldkonna korraldamise osakonna juhataja Kaire Soometsa sõnul on kevadine isolatsioonielu tõstatanud vaimse tervise mured teravamalt kui kunagi varem. “Äkiline sotsiaalne äralõigatus ning ebavõrdsed tingimused kasvõi distantsilt õppetöö sooritamiseks on vaid mõned märksõnad, millega noored ühtäkki toime tulema pidid ning mis ka noorte vaimse tervise mured nagu ärevus ja üksildus noorsootöötajate jaoks enam päevakorda tõid,” tõdeb Soomets.
Vaimsest tervisest rääkimine ei ole Eesti avalikus ruumis kuigi pika ajalooga, mistõttu käib teemaga kaasas nii teadmatus kui ka teatav tabu. Selleks on Haridus- ja Noorteamet ühendanud jõu 11 organisatsiooniga, kes kõik ühel või teisel moel noorte vaimse tervise toetamises olulist rolli omavad. Suuremahulise koostöö eesmärk on anda vaimse tervise teemadele laiem kõlapind. “Soovime kõiki, nii noori kui ka lapsevanemaid, noorsootöötajaid, õpetajaid julgustada kõnelema vaimsest tervisest, sest ainult nii murrab see välja tabu staatusest ning abi jõuab selle vajajateni,” on Kaire Soomets kindel.
Vaimsest tervisest tasub julgemalt rääkida
Et vaimse tervise muresid on raske füüsiliselt näha ja tihti veel keerulisem neist kõnelda, tõdeb ka ühe partneri, http:/
Erinevate osapoolte panuses on veendunud ka Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu piirkonnavanem Karin Uibo, kelle sõnul pingutavad teiste hulgas noorsoopolitseinikud koostöös noorsootöötajate ja koolidega Eesti eri nurkades igapäevaselt selle nimel, et noor inimene ei satuks seadusega pahuksisse. “Selle ajendiks on tihtipeale paraku lähedaste toetuse puudumine, tõrjutus ja teised mured, mis ohustavad esimesena just noore vaimset tervist. Füüsilise tervise ohtudeni jõutakse tihti palju hiljem,” tõdeb Uibo.
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja Merle Purre sõnul on vaimsest tervisest rääkides noortel ka väga praktilisi küsimusi. “Kelle poole ma pöördun, kui mind miski vaevab? Või mida teha, kui märkan sõbra muret, aga füüsiliselt ei ole justkui midagi katki?” toob Purre välja levinumad neist.
Lasteabi telefon ootab kõnesid ööpäevaringselt
Lapsi ja noori puudutavate murede korral on ööpäevaringselt abiks Lasteabi telefon 116 111. “Lasteabi on nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus. Helistama ootame kõiki Eestimaa inimesi sõltumata vanusest ja keelest – nii tähelepanelikke täiskasvanuid kui ka hädas lapsi ja noori, kahelda ei maksa,” julgustab Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna ennetustalituse juhataja Kiira Gornischeff.
Ka hädaabinumber on õige valik. “Kui keegi vajab abi siin ja praegu, tasub nagu iga teisegi erakorralise murega helistada julgelt hädaabi numbril 112, kus asjatundlikud päästekorraldajad juba aidata oskavad,” julgustab Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Et teema meedia veergudele pidama ei jääks, kutsub Haridus- ja Noorteameti noorteinfoportaal Teeviit noori jagama oma vaimse tervise lugu sotsiaalmeedias. Oodatud on nii vahvad näpunäited, kuidas argiste tegevuste kaudu oma vaimset tervist turgutada, kuid ka lood mõne vaimse tervise murega toime tulemisest. “Meil kõigil on oma lihtne viis puhkamiseks - kes loeb, kes spordib, jalutab lemmikloomaga. Teadvustagem nende väikeste tegevuste rolli igapäevastressi maandamisel ja seeläbi vaimse tervise toetamisel. Jagagem oma lugusid – kunagi ei tea, kel mõnest lihtsast näpunäitest suur tugi võib olla,” on Kaire Soomets veendunud.
Teemapostitusi teevad lähinädala jooksul ka kõik partnerorganisatsioonid. Lugusid ühendavad teemaviited #vaimnetervis #hoianennast ja #jagaomalugu. Noorteportaal Teeviit kogub lugusid oktoobrikuuni. Kampaania materjalid leiab lisatud lingilt.
Noortepäeva raames on Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel jõud ühendanud 12 organisatsiooni.
Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by http:/
Samal teemal: