Küberkaitseteadur e-õppest: miks ei võiks igaüks õppida nii nagu tahab?


Avaldaja:Madli Leikop05. November 2020

TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz soovitab õpetajatel lasta õpilastel kasutada õppekeskkondi ja vahendeid, mis õpilastele endile kõige paremini sobivad, sest tulevikus võikski igaühel olla enda valitud õpitee.

Lorenz selgitas Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames loodud videoloengu käigus, et praegune e-õpe ja kodukontorid on sundinud kõiki uude olukorda ja teinud paljudele selgeks, et tegelikult saab ka teistmoodi täiesti edukalt õppida ja tööd teha. „Seega tundub iganenud arusaam, et jätkame e-õppes samamoodi ja üritame kõiki suruda samasugusesse kasti ning samu programme kasutama.“ 

„Mõni jätab asju paremini meelde kuulmismäluga, mõni nägemisega ja mõni peab hoopis õpitava esmalt läbi kirjutama. Sama kehtib ka e-õppe puhul. Meil on tohutult palju erinevaid programme ja õpikeskkondi ning võimalusel võiks üritada arvesse võtta, milline keskkond, millisele õpilasele kõige paremini sobib,“ lausus Lorenz. 

Praegu peavad õpilased lasutama õpetajate peale surutud erinevaid õpikeskkondi, mida võib ühel noorel kokku koguneda lausa ligi 35. Neile lisanduvad veel erinevad platvormid ja rakendused, mida noored ise kasutavad. Lorenzi sõnul võiks tulevikus, mille jaoks on Eestis juba ka tööd alustatud, olla kõik erinevad õpikeskkonnad ühendatud ühte tsentraalsesse kohta. See tähendab, et õpetajal, õpilasel ja ka lapsevanem on üks keskkond, kuhu jookseb kogu õpilase haridusalane info kokku ja seda saab arvesse võtta iga õpilase individuaalse õpitee loomisel. 

„Praegu näeb iga õpetaja oma õpilast üksnes kitsalt enda aine raames, aga siis oleks võimalik näha, milline on õpilase terviklik arengutee. Näiteks võib-olla ei peagi iga õpilane kehalise tunnis tegema jooksuringe, kuna ta käib juba nagunii jooksutrennis. Äkki võib õpilane vahele jätta mõne õppetüki füüsikas, kui ta sama asjaga tegeleb näiteks robootikaringis,“ lausus Lorenz.

E-õpe pakub lisaks ka lahendusi erinevates õpiteedeks, mis varem polnud võimalikud. Näiteks selle asemel, et ärevushäirega noort sundida pingelisse klassiruumi, võiks õpilane läbida sama aine virtuaalreaalsuses. „Näiteks on juba loodud virtuaalsed klassiruumid, mis pakuvad põnevat ja mängulist viisi füüsika ja keemia õppimiseks. Seal peab virtuaalreaalsuse prille kandes klassis ringi liikuma ja kui tahad järgmisesse ruumi pääseda, siis pead esmalt kokku panema virtuaalse vooluahela või teostama mingi keemiakatse.“ 

TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz vestleb koos sisulooja Victoria Villiguga e-õppest, isiklikust õpiteest ja küberohtudest pikemalt Õpilaste Digitaalne IQ õppevideotes: 

https://tinyurl.com/yxcmqxpj

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt http://www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Digitaalse IQ programmi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal: