Oht peitub teadmatuses
See on Facebook, kus enamik kasutajaid on konto loonud isiklikest huvidest lähtuvalt ning eesmärgiga suhelda inimestega, mitte institutsioonidega. Kuigi, kuna Facebooki nagu ülejäänud sotsiaalset meediat kasutatakse üha enam ka turunduskanalina, on nüüd juba ilmselt päris palju ka neid, kes loovad konto ainult sooviga mingis kampaanias osaleda.

Facebook on nagu terav nuga. Kui sa oskad seda käsitada, aitab see sind tõhusalt. Samas on näppu lõikamine oi, kui valus.

Miks see siis on nii ohtlik? Oht peitub teadmatuses. Süsteem on nii kavalalt üles ehitatud, et algaja kasutajana ei pruugi märgata ega ka teadvustada, millist infot endast avalikustada ja kellele. On hulk inimesi, kes ei avalda enda kohta mitte midagi ja on teine hulk inimesi, kes avaldavad enda kohta liiga palju. Neid mõlemaid iseloomustab see, et nad ei tea, et on olemas võimalus infot ja selle avalikustamist selekteerida.
Ja kui ka on tegemist täiesti teadliku ja oskusliku sotsiaalmeedia kasutajaga, kas ta ikkagi tajub kõiki, keda ta oma sotsiaalvõrgustikku lubanud on?

Õpetajad võiksid olla teadlikud sotsiaalmeedia kasutajad
Õpetaja, kes tahab Facebookis mingit oma gruppi tekitada või saata sõnumeid laiali oma õpilastele ja nende vanematele, peaks oma suhtluspartnerid enda Facebooki “sõbraks” lisama. Kuid kui õpetaja kasutab oma kontot ka kui sõbranna, kellegi elukaaslane, kellegi ema ja kellegi tütar, siis (põhjalikult läbi mõtlemata) on ta kui avatud raamat lugemiseks kõigile oma võrgustikuliikmetele ja hooletute privaatsusseadete korral ka nende sõpradele ja võib-olla ka nende sõpradele.

Kes peaks õpetajatele pidama loenguid sotsiaalmeedia võimalustest ja selle ohtudest? Paraku kipuvad tarkused ikka tehtud vigade kaudu tulema. Jääb vaid loota, et mitte liiga suurte vigade kaudu.

Õpetajad võiksid olla õpilastest oma elukogemuse võrra ees ja kui mitte teadlikumad internetikasutajad, siis vähemasti paremini mõistma, mida ja kellega jagada. Sama ei saa aga igal juhul eeldada õpilaselt. Pealegi on noore inimese jaoks Facebook nagunii rohkem koht, kus arendada suhteid omaealistega või vähemalt samade huvidega inimestega.
Kui aga õpilane on haaranud õpetaja oma võrgustikku või ei jäta oma avaldusi ainult enda ja oma sõprade teada, võib ka õpetaja saada teada, kes kellega käib, kuidas lapsel kodus suhted on või mis tujus ta parasjagu on. Ka seda, kuidas laps suhtub oma õpetajasse, kooli või haridusesse üldse.

India eliitkoolis eemaldati 16 noort kolmeks kuuks koolitöölt, kuna nad postitasid Facebooki õpetajaid solvavaid kommentaare. Karistada saanud õpilased leidsid, et kooli otsus rikub nende sõnavabadust ja eraelu puutumatust, lapsevanematele tegi aga muret see, et lõpuklassi õpilased pikaks ajaks koolist eemaldatakse.

Facebooki kasutamine ei saa olla kohustuslik
Ja lõpuks on Facebooki kasutamine ju vabatahtlik. Kuigi kasutajaid on palju ja tuleb ühe juurde, ei saa siiski kunagi kõik inimesed selle imelise võrgustiku liikmeteks. Kui aga matemaatikaõpetaja loob oma matemaatikatundidele Facebookis lehekülje, kuhu hakkab postitama mõnikord huvitavat, mõnikord aga suisa hädavajalikku infot, siis mis saab neist, kes võrgustikku ei kuulu? Saab küll soovitada endale konto loomist, kuid kindlasti mitte nõuda. Ja see, kes sellega ei liitu, jääb ju ilma nii huvitavast infost kui ka sellele järgnevast arendavast vestlusest ja kommentaaridest. Õpetajal tuleks aga jälgida, et viimane kui üks õpilane klassis saavutaks maksimaalselt parima tulemuse.

Edukalt sotsiaalmeedia kui vahendi õppetöös rakendamiseks on vaja, et vahendit oskaksid teadlikult kasutada mõlemad pooled – nii õpetajad kui õpilased.

Ma ei arva, et Facebook või ükskõik milline muu sotsiaalse meedia kanal oleks halb või seda ei tohiks kasutada. Aga enne selle populariseerimist ja kas või koolitundi haaramist tasub kindlalt veenduda, et iga õpilane on aru saanud, mida võib endaga kaasa tuua see, kui kasutaja avalikult kontolt on näha, kes on ta sõbrad, milline ta välja näeb ning mis on tema telefoninumber. Nii nagu lapsed ei peaks mängima noaga, oleks kohane kutsuda üles neid ka Facebooki ohtudega tõsisemalt arvestama.

Lapsevanem Kadri
(Anonüümsust paluva autori nimi on toimetusele teada.) 

Loe ka:
- Õpetaja-lapsevanema suhtlus 
- Facebooki kasutamine hariduslikel eesmärkidel muutub globaalseks teemaks
- Sotsiaalne meedia õppetöö rikastajana 

Koolielu
Lisatud 1. novembril 2010