
mart laanpere, veebiminut õpetajaga, õpetaja õppijana, koolielu veerandid, õppija veerand... +mart laanpere, veebiminut õpetajaga, õpetaja õppijana, koolielu veerandid, õppija veerand... +mart laanpere, veebiminut õpetajaga, õpetaja õppijana, koolielu veerandid, õppija veerand -
Mart Laanpere õppis Pedas matemaatika ja füüsika õpetajaks, aga sai õpetajana töötada vaid kolm aastat. „Siis sai minust koolijuht, seejärel õppejõud, lõpuks teadur – kuigi ametinimetus on mul muutunud, olen igas ametis siiski pidanud suuresti just õpetamisega tegelema. Ka praegu, Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadurina, tegelen õppetööga, bakalureuse- ja magistritööde juhendamisega, õppejõudude ja õpetajate koolitamisega. Ka hea konverentsiettekanne on minu arvates nagu mini-koolitund: pead suutma kuulajatele lühikese aja jooksul veenvalt ja arusaadavalt uut infot edasi andma, haarava diskussiooni esile kutsuma.“
Kui sageli end õppija rollist leiad?
Iga päev. Kuigi ma pole formaalses õppes juba aastaid osalenud, tuleb mul iga päev midagi uut juurde õppida. Ma usun kindlalt, et kõige parem õppimise viis on õpetamine. Seega õpin ma iga kord, kui õpetan, teadusega tegelen või isegi siis, kui oma koeraga jalutan. Koerale käitumisreeglite õpetamine on ilmselgelt minule algaja koeraomanikuna suurem õppimiskogemus kui koerale – talle lihtsalt ei hakka kohe kõik külge ja mina olen õpetajana see, kes peab esimesena kohanema ja õppima. Lastega, tudengitega ja koolitusele tulnud õpetajatega on tihti sama lugu.
Milline õppija oled?
Kaootiline. Lasen end juhtida sattumustel – elu ise veeretab mu ette mingeid uusi huvitavaid teemasid, millest pean ennast "läbi närima". Mõne teema otsa satun juhuslikult mõnda artiklit lugedes, ja sealt edasi juhivad mind artiklis kasutatud viited järgmiste autoriteni jne jne.
Millisel koolitusel/huvikursusel vm viimasel ajal oled osalenud?
Nagu juba mainisin, pole ma nn. "korraldatud koolitusel" enam aastaid osalenud, viimati ehk 1997. a. Twente Ülikoolis magistriõppes. Õpin meelsamini ja kiiremini omapäi asju uurides. Samas on need teaduskonverentsid, kus mitu korda aastas osalen, ka omamoodi koolitused. Rääkimata suurtest rahvusvahelistest teadusprojektidest, millega päevast päeva tegeleme – õpetajaks on siis kogenumad projektipartnerid, kodutööde asemel teadusartiklid ja aruanded, hinnete asemel retsensentide hinnangud nendele artiklitele ja aruannetele.
Ahjaa, eelmise aasta lõpul otsustasime kolleegidega haridustehnoloogia keskusest teha jõulupeo asemel keraamikaõhtu Katariina Gildi Savikojas. Õppisime keraamik Virve Kermi juhendamisel savist nipsasjakesi voolima, mina sain maha kilpkonna ja küünlajalaga.
Millist professionaalset arengut toetavat koolitust tulevikus tahaksid läbida?
Tunnen vajadust tehnilisemat laadi pädevuste arendamise järele, mida mul teadustöös vaja läheb – andmekaevandus, semantilise veebi tehnoloogiad, ontoloogiad. Samas tahaksin kindlasti õppida uusi asju, õpetades uusi kursusi õpetajatele. Mul mõlgub meeles mitu uut koolitust õpetaja professionaalse arengu valdkonnas, mida tahaksin koolitajana läbi viia – näiteks mõistekaardi-tehnika, e-portfoolio ja pädevuste hindamise teemal. Nendest õpiksin ise kindlasti palju.
Kas oled tundnud soovi midagi täiesti erinevat proovida ja elus kannapööret teha?
Sellised mõtted käivad aeg-ajalt vist igaühe peast läbi. Hetkel mul siiski tõsisemaid kursimuutmise plaane pole. Kõigepealt on vaja doktoritöö ära kaitsta, eks seejärel võib mõelda uute tuulte peale.
Mida õpetlikku viimati lugesid/vaatasid/kuulasid, kus midagi Sind põhjalikult raputas?
Loen praegu ühe oma lemmikautori George R. R. Martini kogumikku "DreamSongs", kuhu ta on kokku kogunud oma varasemad lühijutud. Igas peatükis on 4-6 juttu, aga peatüki alguses sissejuhatus, milles Martin kirjeldab seda konteksti ja motiive (elukohad, pruudid, raha, auhinnad, eeskjud), mis mõjutasid teda kirjutamise ajal. Tavaliselt neid isiklikku laadi "traagelniite" ju raamatute juures ei näe ja hulk olulist taustainfot jääb seeläbi saamata. Martini selgituste puhul on aga eriti õpetlik see, kuidas ta selgitab oma teadlikku žanripiiride segamist, kombineerides ulme, fantaasia ja õuduskirjanduse elemente – ja seda laiemate eesmärkide nimel, kui lihtsalt adrenaliini ülespumpamine. Mind on ka viimasel ajal huvitama hakanud eri valdkondadest pärineva teadmuse ja praktikate kokkumiksimine. Näiteks plaanime me uurida õpikeskkondi ökoloogiast ja keskkonnapsühholoogiast pärit mõistesüsteeme ja lähenemisviise rakendades.
Koolielu
Lisatud 8. novembril 2010



