Informaatikaõpetajad saavad praktilised oskused Digipajast


Avaldaja:Madli Leikop01. Juuni 2019

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut avas reedel, 31. mail õpetajakoolituse jaoks mõeldud asjade interneti ja robootika labori Digipaja. Digipaja loomist ja seadmetega varustamist toetas HITSA IT Akadeemia programm.

Informaatika ei ole meie koolides kohustuslik aine, aga digiteenuste tarbijatest tulevaste digiteenuste loojate kasvatamise on paljud koolid ja huviringid oma südameasjaks võtnud. 2018. aastal valmis informaatika ainekava ja õpik 1. ja 2. kooliastmele, aga puudu on ligi 300 informaatikaõpetajat. Digipaja toetab kõige praktilisemal moel informaatikaõpetajaks õppimist Tallinna Ülikoolis. 

20190531_110417.jpg

Õppelabori avamisel oli laudadele pandud hulk roboteid, andureid, 3D-printereid ja ka seninägemata digividinaid, mis tulede vilkudes või vaikse surinaga uudishimulikke katsetajaid ootasid. TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere sõnas, et välja on pandud murdosa sellest, mis kappides on. “See õppelabor on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse tarvis, et tudengid saaksid kogeda praktilist projektõpet asjade interneti ja robootika valdkonnas,” sõnas ta. 

20190531_110549.jpg

Digipaja loomist ja seadmetega varustamist toetas HITSA IT Akadeemia programm, aga ka ülikool ise investeeris üksjagu. “Teadustööga asjade interneti vallas tegeleb Tallinna Tehnikaülikool, siin keskendume mitte tehnoloogiate arendamisele, vaid nutikate kasutajate kasvatamisele. See on eelkõige informaatikaõpetajate õppebaas, aga mõeldud ka teiste ainete õpetajatele,” ütles Laanpere. Ta kinnitas ka, et Tartu Ülikooliga, kus samuti magistriõppes informaatikaõpetajaid õpetatakse, tehakse koostööd ja hoitakse vastastikku plaanidega kursis. 

20190531_110117.jpg

Informaatikaõpetaja magistriõppekava kinnitas TLÜ senat sel kevadel. Informaatikaõpetaja erialale astumiseks ootab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut kandidaatide avaldusi alates 20. juunist infosüsteemis SAIS.  

Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid teemasid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

20190531_105952.jpg

Lisaks informaatikutele ja ringijuhendajatele oodatakse õppima ka teiste tehnoloogiliste, inseneri- või reaalteaduslike erialade bakalaureuseõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise ning koolitamise vastu. Mart Laanpere sõnas, et iga kool ei suuda informaatikaõpetajale tagada täiskoormust, ja sellele on õppekava koostades mõeldud. “Pool õppekavast on informaatikaõpetajaks ettevalmistamine, siis on tradistioonilised pedagoogilised ained, ja lisaks võib õppija omandada kas haridustehnoloogi oskused või mõne teise aine õpetamise õiguse, näiteks matemaatikaõpetaja põhikoolis,” kirjeldas Laanpere õppekava paindlikkust. Kel tekkis huvi, saab täpsemat infot siit: https://www.tlu.ee/informaatika%C3%B5petaja.

20190531_110006.jpg

Kui Digipaja avamise ametlik osa läbi sai, võisid julgemad katsetada robomatemaatikat Janika Leoste juhendamisel või siis mõnd robootikakomplekti päris omapäi. Ja ühte asja tuleb veel mainida – labori nimi on tõesti Digipaja, ehkki nii mõnigi tahaks parandada Digipada. Lõuna-Eestis öeldakse sepapada, Põhja-Eestis sepapaja. Seega siis Digipaja.

20190531_105834.jpg

Autori fotod

Samal teemal:

 

 

Haridus- ja Noorteamet