
mängud õppetöös, mängude veerand, Martin Sillaots, koolielu veerandid
Mängimine ja õppimine. Kuidas need kaks teineteisest täiesti erinevat tegevust omavahel seotud on? Õppimine on raske ja tõsine töö, mängimine meelelahutus. Mänge võib mängida siis, kui töö on korralikult tehtud – see kipub olema valdavalt levinud arvamus. Enamasti ei nähta mängimise ja õppimise vahel mingit seost. Mängimisest kirjutab Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadur Martin Sillaots.
Jälgige, kui palju kulutavad noored aega mängimise peale ja kui palju erinevaid mänge juurde toodetakse (arvuti ja videomängude tootmine on suure käibega ja üha kasvav valdkond). Selles olukorras tundub väga kummaline, et koolid ja õpetajad üritavad mängusid eirata - väga vähesed rakendavad neid õppetöös.
Tõsised mängud õpetavad
Tõesti, valdav osa mängudest ei oma hariduslikku väärtust. Soovist vähendada lõhet õppimise ja mängimise vahel, on hakatud arendama mänge, mida nimetatakse tõsisteks mängudeks (Serious Games). Nende eesmärk ei ole otseselt kasutajate meelt lahutada, vaid pigem midagi õpetada. Tõsisus seisneb nende mängude sisu valikul ja ülesehitusel. Mängimise protsess on oma olemuselt siiski lõbus ja meelelahutuslik. Tulemuseks on kaval kombinatsioon meelelahutusest ja õppimisest (edutainment). Õpilased keskenduvad tegevuse vormile – mängimisele. See tundub nende jaoks atraktiivne. Mängu läbimise eesmärgil on nad sunnitud end selle sisuga kurssi viima – õppima. Uute teadmiste omandamine võib esmapilgul toimuda varjatud kujul. Alles pärast mängu lõppu võivad nad tõdeda, et õpetaja on neid üle kavaldanud ja nad on midagi õppinud.
Miks me tundides ei mängi?
Põhjusi, miks tunnis mänge ei mängita, on mitmeid. Kõige olulisem põhjus on vast see, et õpetajad ei ole mänge mänginud. Nad ei julge õpetada seda, mis neil endal selge ei ole. Siin ei olegi muud lahendust, kui võtta aega ja “raisata” seda mängimise peale. Kui eesmärgiks on õppetöö rikastamine, siis see ei olegi mahavisatud aeg. Üks võimalus haridusotstarbelisi mängude leidmiseks on Koolielu portaali Õppeained sektsiooni täpsustatud otsing. Kui määrata otsingu tingimuseks õppematerjali tüübiks „mäng“, saate hetkel tulemuseks 245 vastet. Nende hulgas on asjalikke mänge, pigem animeeritud teste kui mänge, aga ka mängude juhendeid. Kui teate mõnda mängu, mida võib õppetöös kasutada, aga mille kirjeldust Koolielus veel pole, siis lisage see õppematerjalide hulka.
Teine põhjus on see, et paljude mängude sisu pole esmapilgul haridusliku väärtusega. On tõsi, et eriti just poistele meeldib mängida mänge, kus tuleb lüüa või tulistada kõike, mis liigub. Tegelikult on võimalik õppetööga siduda ka neid mänge, mis näiliselt pole hariduslikul eesmärgil loodud. Tuleb lihtsalt välja mõelda õpitegevus, mis eeldab teatud mängu kasutamist. Näiteks Harry Pottery raamatu ja filmi ainetel loodud arvutimängu saab edukalt kasutada inglise keeles Rowlingu raamatute tegelaskujudest referaadi kirjutamiseks. Valdav osa õpilasi ei viitsi raamatuid lugeda. Arvutimängu mängimine pakub sellisel juhul alternatiivse võimaluse teadmiste hankimiseks. Tegelikult on võimalik iga mängu õppeotstarbel kasutada, kui seda nutikalt õppetegevusega siduda. Ka kirvest on suppi tehtud. Näiteks poiste hulgas populaarset arvutimängu Grand Theft Auto (GTA) võib kasutada Ameerika Ühendriikide linnade geograafia õpetamiseks.
Kindlasti on meil kõigil olnud hetki, kus on tekkinud idee mõni olemasolev arvuti või videomäng siduda õppetegevusega. Ideed ei pruugi tihtipeale realiseeruda. Sellegipoolest võiks neid teistega jagada. Võib olla tekitab see teiste jaoks täiendavaid ideid ja võimalusi nende rakendamiseks. Kutsungi teid üles mängude veerandi raames oma ideid avaldama – kuidas olemasolevaid arvutimänge siduda õppetegevustega? Seda laadi ideid võib pärida ka õpilastelt. Sobiv hetk nende kogumiseks on pärast mõne mängu mängimist - küsige tagasisidet. Küllap on neilgi tekkinud hetki, kus nad on mõelnud, et teksti lugemise või loengu kuulamise asemel saab sama õpieesmärgi saavutada mõnda olemasolevat arvutimängu mängides.
Kolmas põhjus, miks mänge õppetöös ei rakendata on mängude vähesus – vaid õppeotstarbeks mõeldud mänge on võrreldes meelelahutuslike mängudega palju vähem. Samas, kui noorukid veedavad palju aega arvuti- ja videomänge mängides, võiks sellel tegevusel olla ka mingi hariduslik väärtus (vähemalt varjatud kujul). Seetõttu oleks mängude veerandi jooksul oodatud kõik ideed ja ettepanekud uute mängude loomiseks. Ideed võivad olla nii üldised kui ka detailsed.
Mängude kasutamist õppetöös ja mängude kaudu õppimist on ka kritiseeritud. Küsitakse, kas kõike on ikka vaja esitada läbi meelelahutuse prisma? Elus on palju olukordi, mis on ebamugavad ja tülikad. Kooli ülesanne peaks olema nende raskustega toimetulemiseks ette valmistamine. Võib-olla tõesti. Kuid teisalt õpetab mängude kasutamine õppetöös, et igas raskes olukorras on võimalik leida midagi positiivset ning sellele keskendudes saada jagu ka tõsisematest probleemidest. Ehk tuleb meile kõigile kasuks, kui oskaksime tüütuid ja igavaid tegevusi enese jaoks mänguliseks ja huvitavamaks muuta.
Vaata ka: Koolielu mängude veerandi konkursid õpilastele ja õpetajatele
Martin Sillaots, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadur, Tiigrihüppe Sihtasutuse iTec projekti juht ja Koolielu majandusõpetuse ainekoordinaator
Koolielu
Lisatud 1. detsembril 2010



