
mäng, mängupõhine õppimine, koolielu veerandid, mängude veerand
Kuidas mõista terminit „mängupõhine õppimine“? Ükskõik, millise külje pealt sellele läheneda, väljend „mängupõhine õppimine“ loob kena kujundi, kus õppimine saavutatakse mängu või mängul põhineva tegevuse teel. Viimasel ajal on aina rohkem juttu arvuti- või konsoolimängudest, vahendab Madli-Maria Naulainen.
„Mängupõhise õppimise“ mõiste üle tasuks veidi mõtiskleda - kas me kasutame seda üldistavalt kogu teema lahterdamiseks, mis puudutab õppimist läbi mängu?
Ewan McIntosh viitab oma blogi postituses vähesele tähelepanule, mida mängud pälvivad ja asjaolule, et läbi mängu õppimisele viidatakse pigem negatiivselt (arvutimängud röövivad laste aega, ei mõju neile hästi jne). Seetõttu tasub olla ettevaatlik terminoloogia osas, mida kasutame, kui me käsitleme mängimist klassiruumis, kindlasti ei tohiks olla nõus negatiivse alatooniga eelarvamustega, mis mängimisega seotud on.
Kui selgitada mängu teel õppimise praktikat klassiruumis neile, kes ei ole teemaga varem kokku puutunud, on muidugi lihtne võtta appi mõiste „mängupõhine õppimine“, sest see ütleb tabavalt ära asja sisu, samuti liidab ta omavahel kaks olulist tegevust – mängimise ja õppimise. Teiselt poolt jälle ei olegi ehk vaja eralduda sellest üldisest kuvandist, kus õpitakse läbi mängu või mängulise tegevuse, olgu see siis mõni populaarne arvutimäng, on-line mängukeskkond või mõni film, sest kokkuvõttes on ju tegu lihtsalt õppimisega.
Refereeritud: http:/



