Koolid tunnetavad IT juhtimise vajalikkust


Avaldaja:Madli Leikop31. Jaanuar 2011

Tiigrihüppe Sihtasutus viis möödunud aasta lõpus 140 kooli õpilaste ja õpetajate seas läbi küsitluse „Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt finantseeritud IKT vahendite kasutusaktiivsus Eesti üldhariduskoolis“. Õpilaste üldküsimustikule vastas 2591 õpilast 7.-12. klassini. Koolitöötajate üldküsimustikule vastas 555 inimest.

Küsitleti kõiki Tiigrihüppe SA poolt loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiavahendite toetust saanud koole ja lisaks juhusliku valimi alusel leitud 20 kooli. Esindatud olid nii eesti kui vene õppekeelega koolid, erivajadustega laste koolid, munitsipaal-, riigi- ja erakoolid.

Tiigrihüppe Sihtasutus tänab kõiki tublisid küsitlejaid üle Eesti, kes aitasid andmeid koguda, samuti kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes mahuka ankeedi täitmise ette võtsid. Tulemuste ja analüüsidega saab täies mahus tutvuda http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=314


Uuringu läbiviija ja Tiigrihüppe SA kvaliteedijuht Enely Prei, kas küsitlus uuris ainult Tiigrihüppe poolt finantseeritut või saite siiski ka laiema pildi, kuidas on lood IKT kasutamisega meie koolides?

Küsitluse konkreetne eesmärk oli tõesti mõõta meie tegevuse efektiivsust ja toodete kasutatavust. See ei ole teaduslik uuring, nagu ülikoolid teevad, kvaliteedijuhina saan teha pigem kliendiuuringut ja sealt järeldusi, mida edasises juhtimises arendada, mida kõrvale jätta.

Aga jah, saime ka pildi, kuidas infotehnoloogiat koolis kasutatakse. Kuna seda olemegi üritanud mõjutada, siis seda tahtsime samuti teada.

Ja kuidas olukord tundub?

Usun, et oleme IT kasutamist koolis suutnud mõjutada. Muidugi, seda mõju väga selgelt kindlaks teha on raske, sest on ju kõrval ka muid tegureid. Aeg on üks suur mõjutaja. Inimestel on olnud aega  õppida, huvi tunda IKT vastu, nad on ajaga arenenud. Kooli juhtkond on hakanud rohkem mõistma IT tähtsust ühe organisatsiooni jaoks, et see ei ole koolis lihtsalt ühe inimese hobi.

See kõik on mõjutanud, ja meie osa siis sealhulgas, eriti just meie poolt pakutud ja läbi viidud koolitused. Nende mõju on olnud suur. Ükski teine organisatsioon ei ole siiski nii massiliselt koolitanud õpetajaid IKT kasutamises. Koolitusasustused jäävad numbrite poolest Tiigrihüppe Sihtasutusele alla.

Mis teid küsitluse tulemusi analüüsides üllatas?

Negatiivne üllatus oli ehk see, kui suur hulk õpilasi siiski väidab, et neil ei ole mitte kunagi tunnis kasutatud infotehnoloogia vahendeid. Aimasime loomulikult, et neid igas tunnis ei kasutata ja et on õpetajaid, kes neid mitte kunagi ei kasuta, ja ega ei peagi igas tunnis IT platsis olema, aga lihtsalt kui numbrid lõpuks otsa vaatasid, olime üllatunud.

Muidugi ei tasu seda üle tähtsustada, sest kui õpetajate vastustega võrrelda, siis tugev 20-protsendiline nihe oli sees. Õpetajad leidsid, et nad kasutavad IKT-d rohkem, õpilased, et vähem. Ju see tõde seal vahepeal on, õpilased ju ei näe ega tea, kuidas õpetaja tunni ettevalmistamisel IT-d kasutab.
Tiigrihüppe SA suhtleb rohkem aktiivsete õpetajatega, olgem ausad, koolituselegi jõuavad aktiivsemad. Ja see väheaktiivne kasutajaskond jääb meist pahatihti kaugeks. See on üks meie parenduskoht – kuidas jõuda nendeni, kes meieni ise ei jõua. Ei tasu unistada, et kõik ongi sellised nagu me Tiigrihüppe Sihtasutuse tegemiste käigus valdavalt näeme – käivad koolitustel, ümarlaudadel, konverentsidel jne. See on ainult üks osa õpetajatest.

Hea sõnum on see, et on toimunud kindel edasiminek õpetajate valmisolekus ja soovides. Oma soovides ja unistustes ei olda enam sellel tasemel, mis oli aastal 2000, ka mitte 2003. või 2006. aasta tasemel. On toimunud märgatav areng selles, mida õpetaja soovib. Ta on muutunud nõudlikumaks, ta oskab õigemaid asju tahta. Eks seegi on osalt meie töö tulemus. Kas või seesama IT juhtimise küsimus, või et õppematerjalid peaksid olema süstematiseeritud. Soovitakse konkreetseid e-õpikuid, mitte lihtsalt, et tehke hästi palju ja kõike ja igale poole.

Ei saa öelda, et see on halb, kui e-õppematerjale on palju ja nad on paljudes keskkondades  üleval. Aga probleem on, et puudub kogu õppekava kattev, terviklik kogu.

Ringitundides on IKT-d rohkem kui ainetundides. Kokkuvõtteid küsitlusest

Kõige aktiivsemalt kasutatakse IKT vahendeid füüsika, geograafia ja loodusõpetuse, ajaloo,
bioloogia ja muusika õpetamisel ja õppimisel. Seda kinnitavad nii õpilaste kui ka õpetajate vastused. Nendes ainetes kasutatakse ka kõige rohkem erinevaid interaktiivseid võimalusi, ei piirduta ainult slaidiesitluste näitamisega. Kõige vähem kasutatakse IKT vahendeid kehalise kasvatuse, tööõpetuse/käsitöö, inimeseõpetuse ja vene keele tundides.

Valdavalt kasutatakse slaidiesitluste, piltide, videote ja helide esitamist arvuti ja projektori abil õpetaja poolt, aga ka näiteks viiakse tundi läbi arvutiklassis, täidetakse elektroonseid teste ja kasutatakse arvutit kodutööd tegemisel.

Peamise takistusena nähakse süsteemsete terviklike õppekavale vastavate õppematerjalide
puudumist ja oma klassiruumis tehniliste võimaluste (arvuti, Internet, projektor) puudumist.

Ringitundides kasutatakse IKT vahendeid oluliselt aktiivsemalt kui ainetundides. Põhjuseks võib olla asjaolu, et ringitöö juhendaja on vaba õppekava ja riigieksamite survest. Samuti asjaolu, et ringitöö on õpilaste jaoks vabatahtlik, seega juhendaja peab suutma selle õpilaste jaoks piisavalt atraktiivseks muuta.

Gümnaasiumis kasutatakse IKT vahendeid veidi rohkem kui põhikooli lõpus ehk III kooliastmes. Samuti hindavad gümnaasiumiõpilased IKT kasulikkust õppimisel ja õpetamisel kõrgemalt.

Vene koolide õpetajad on mõnevõrra aktiivsemad IKT kasutajad kui eesti koolide õpetajad, kuid vene koolide õpilased ei hinda IKT kasutamist õppimisel ja õpetamisel nii kõrgelt kui eesti koolide õpilased.

Ootuspäraselt langeb õpetajate vanusega IKT kasutusaktiivsus, kuid kõige suurem muudatus toimub vanuses 55-64 aastat. Kuni 55. eluaastani on kasutusaktiivsuse langus väike ja pärast 64. eluaastat samuti enam oluliselt ei lange.

Mees- ja naisõpetajate IKT kasutamise aktiivsuses ei ole olulisi erinevusi. Samuti olid sarnased kasutatavad vahendid, peamised takistused kasutamisel ja millisena sooviti näha IKT kasutamise tulevikku koolis.

Suurlinnade koolid ja teeninduspiirkonnata koolid on mõnevõrra aktiivsemad IKT vahendite
kasutajad. Tallinna ja Tartu koolide puhul ei olnud märgata olulist erinevust võrreldes teiste
suurlinnade koolidega. Kõige vähem huvi IKT kasutamise vastu on õhtukoolide õpetajatel ja
õpilastel.

Rõhuv enamus nii koolitöötajatest kui ka õpilastest arvab, et informaatika või arvutiõpetus on eraldi ainena vajalik. Õpilased, kes on õppinud informaatikat või arvutiõpetust eraldi ainena, hindavad IKT kasutamise mõju teiste ainete õppimisel kõrgemalt.


Küsitlustulemused tuleviku teenistuses

Enely Prei, Kuidas küsitluse tulemused Tiigrihüppe Sihtasutust edasi aitavad, mida plaanite teha?

Hakkame veelgi rohkem tähelepanu pöörama süstematiseeritud õppematerjalidele. Selge, et me ei ole kirjastus, me ei hakka ise õpikuid tegema. Tiigirhüppe Sihtasutuse roll saab olla platvormi või mudeli väljatöötamine, mille abil tulevikus e-õpikuid looma hakatakse.

Uue olulise suunana hakkame tegelema koolide IT juhtimise toetamisega. Koolijuhid on nüüdseks aru saanud, et IT on oluline valdkond, mis vajab juhtimist. Kui näiteks õppevaldkonna eestvedamisest teab koolijuht endise õpetaja või õppealajuhatajana tavaliselt palju, siis IT juhtimine on nende jaoks uus ja keeruline. Saame ja tahame koolijuhte selles aidata.

Saime küsitlusest tagasisidet ka selle kohta, et koolidel ei ole rahuldavat IKT rahastamise mudelit. On koole, kelle IKT eelarve on olematu või täiesti ettearvamatu, milline see võiks olla aasta pärast. Kool ei saa teha pikaajalisi, mõistlikke otsuseid IKT juhtimises. Meie üks roll võiks olla kaasa  aidata sellele, et tekiks koolide IKT rahastamise mudel, nagu on kindlatel alustel õpetajate palgaraha, õpikute raha. Oluline on, et oleks selge, kust see raha tuleb, mis alustel ja kui palju. Koolid ootavad, et Tiigrihüppe Sihtasutus varustaks neid riistvaraga, aga me ei ole koolide IT-ga varustamise keskus. Meie eelarve ei ole selline, et niisugust eesmärki oleks võimalik täita.

Kindlasti võtame suuna sellele, et jõuda kõigi õpetajateni. Ka nendeni, kellega seni pole kontakti leidnud ja kes pole ise meid üles otsinud, kuid kes tahaksid siiski infotehnoloogiat tunnis kasutada. Me saame neid alustamisel aidata.

Tahame rõhku panna informaatika õppele koolis, selle aine tähtust toetada. Õpilased ja õpetajad peavad seda oluliseks. Küsitlustulemused näitasid, et kes on informaatikat õppinud, nendel on teadlik IKT kasutus kõrgem.

Õpetajate motiveerimine IT kasutamisel on valus teema. Praegu selget motivatsiooni ei ole, riigieksamid ja tasemetööd ei nõua IT oskusi, nii et see on õpetajatele jäänud pigem hobiks. Süsteem ise ei motiveeri infotehnoloogiat kasutama kasutama. 

Missugused Tiigrihüppe SA programmidest on  õpetajate seas kõige populaarsemad?

Programmid, nagu TikiTiiger, TehnoTiiger, TiigriRobot või TeadusTiiger, on suunatud kitsale sihtrühmale, konkreetse aine õpetajatele, nii et numbrinäitudes ei saagi sellise programmi  populaarsus väga kõrge olla. Kõige populaarsemad on ikkagi koolitused. Ka need õpetajad, kes pole ise meie koolitustel käinud, teavad, et Tiigrihüppe SA neid tasuta pakub.

Koolielu portaali seostab enamik õpetajatest Tiigrihüppe Sihtasutusega. Ka õpetajate sülearvutite projekt oli menukas.

Küsis Madli Leikop