Tartu Hiie kooli õppealajuhatajat, logopeedi ja Koolielu aineeksperti Hene Binsolit tunnustas SA Innove hiljuti kui parimat õppenõustajat. Auhinnad anti välja neljas kategoorias: eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog ning psühholoog.
Tartu Hiie Koolis omandavad kuulmis- ja kõnepuudega lapsed põhihariduse ning kuulmispuudega koolieelikud saavad koolieelset ettevalmistust. Koolis toimub õpilaste kõne ja üldise arengutaseme igakülgne korrigeerimine, kommunikatsioonioskuse, artikulatsiooniaparaadi töö ja kuuldetaju arendamine, hääle- ja häälikute seadmine, suultlugemise õpetamine, keeleliste väljendusvahendite kujundamine, sõnavara laiendamine, õige ja teadliku lugemise õpetamine, jutustamisoskuse arendamine ning võimalikult veatu kirjutamisoskuse kujundamine. Õppetöö toimub riikliku õppekava järgi, aga kestab veidi kauem kui tavalises põhikoolis. Hiie koolis õpib praegu 325 õpilast, kümme last saavad ettevalmistust kooliks.
Hene Binsol, teie puhul võib öelda nii logopeed, nõustaja kui õpetaja. On need kõik erinevad ametid?
"Ma arvan, et need kattuvad, sest tegemist on ju kuulmis- ja kõnepuudega laste õpetamisega. Nii õpetaja, nõustaja kui logopeed – kõik tegelevad lapsega, tema aitamisega, kõne õpetamisega, et laps saaks hakkama õppimisega, et ta suudaks teha valikuid ja lõpetada põhikooli, siis edasi õppima minna ja võimalikult iseseisvalt elus hakkama saada."
Kas mõnikord on nii ka, et rohkem tuleb aidata ja nõustada hoopis lapsevanemat?
"Kindlasti, just siis, kui on esimest korda kohtumine. Nõustamisele tulles on lapsevanemal palju küsimusi: miks just minu lapsel on need probleemid, miks meie perega see juhtus, kuidas ma saan last aidata? Ja kui lapsel on vaja Hiie kooli õppima tulla, on mõne lapsevanemaga vaja palju rääkida. Näeb ka pisaraid, sest lapsevanem tegelikult ei tea, millega tegu. Tuleb selgitada, et tegemist on tavalise riikliku õppekavaga kooliga, kus on veidi pikem õppeaeg, siin on rohkem eesti keele ja jutustavate ainete tunde ja hästi toetav eripedagoogiline tugisüsteem. See kõik aitab lapsel vähemalt rahuldaval tasemel eesti keelt õppida ja kommunikatsiooniraskustest üle saada.
Tavaliselt ütlengi, et meil nutavad vanemad kaks korda: kõigepealt siis, kui lapsed peavad Hiie kooli õppima tulema, sest nad ei tea, mis neid ees ootab. Kuulmispuude puhul on liikumine tagasi tavakooli väga vähene. Kõnepuude puhul läheb osal lastel asi paremaks. Nendele teeme ettepaneku tavakooli tagasi minna, aga tagasiminek võtab teinekord aega aasta või rohkemgi. Ja siis nutabki lapsevanem teist korda, et laps peab tavakooli minema. Jälle ei tea, mis ees ootab."
Tartu Hiie kool. Foto: kooli arhiiv.
Hiie kool on põhikool, aga kõnepuudega lapsed õpivad siin 10 aastat ja kuulmispuudega lapsed 11 aastat. Nad saavad põhikooli riikliku hariduse ja võivad jätkata kutsehariduses või gümnaasiumis nagu pärast üheksanda klassi lõppu ikka. Kuulmispuudega lapsi õpib Hiie koolis alla 100, ülejäänud on kõnepuudega. „Jah, suhtlemisraskustega, väheste kommunikatsioonioskustega, aga ka kirjutamisraskustega lapsi on päris palju,“ ütleb Hene Binsol. „Võimalik, et see on tingitud sellest, et paljudes koolides pole logopeede, klassid on suured, võib-olla õpetajatel pole aega kõiki aidata, aga pole ka oskusi aidata. Me püüame igatahes nõustada ka tavakooli õpetajaid ja lapsevanemaid, aga ega pelga nõustamisega edasiminekut ei saavuta. Võib-olla mõne puhul on kaks-kolm aastat Hiie koolis õppimist väga suur abi. Kõigepealt et on eesti keele osa korda saadud, eneseteadvus ja esinemisjulgus kätte saadud. Meil saavad kooli üritustel kõik esineda. Kui ei ole eesti keele osas nii silmapaistev, siis saab teha sporti, kunsti, käsitööd. Või teeb õpilane hoopis filmi, kus on subtiitrid peal, ja väljendab end niimoodi. Keegi ei jää tähelepanuta.“
Kas teie koolis töötavad ainult eripedagoogid?
„Algklassiõpetajad on eripedagoogid-logopeedid, samuti teise kooliastme õpetajad. Aga kolmandas kooliastmes õpetavad vastava aine õpetajad: keemia-, füüsika, matemaatikaõpetaja, kes on läbinud 320 tundi eripedagoogika kursust.“
Kas Hiie koolis õpivad lapsed ka võõrkeeli?
„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on meil võimalik ära jätta teine võõrkeel. Esimene võõrkeel on kohustuslik, meil on inglise keel. Kuulmispuudega lapsed alustavad võõrkeeleõpet viiendast klassist, kõnepuudega kolmandast. Põhiliselt õpime suhtlema, omi asju ajama. Oleme mitmes Comeniuse projektis osalenud ja elu on näidanud, et lapsed saavad hakkama. Kuulmispuudega õpilased kasutavad suhtlemiseks valdaval kirjalikku kõnet, kõnepuudega suulist.“
Ega ma kahtlegi, et parima õppenõustaja tiitel on teie puhul õigustatud, aga ikkagi – kuidas see tunnustus tuli?
„Seda ei oskagi öelda. Arvan, et see tuli tervele koolile, sest kogu kooli tegevus on kõnearendusliku eesmärgiga. Meid on üle Eesti üles leitud, meie poole tõesti pöördutakse kõne- ja kuulmisprobleemide korral. Tallinnast ja Harjumaalt on näiteks viimasel aastal väga palju lapsevanemaid pöördunud. Esimene asi, mida nad ütlevad, on, et me hakkame vist elukohta vahetama. Vastame siis, et ärge esialgu veel vahetage, vaatame kõigepealt, kuidas läheb.“
Õppematerjalid kuulmis- ja kõnepuudega lastele?
„Eks need suhteliselt juhuslikku laadi ikka ole, valdavalt õpetajad ise teevad. SA Innove ESFi HEV-õppevara arendamise programmi raames valminud asjad on mõeldud lihtsustatud õppekavaga lastele, seal on küll õpetajatele täiendavaid materjale juures, mida saab kasutada. Meie kasutame tavakooli õppematerjale, mida meie õpetajad kohandavad ja lihtsustavad. Keda on motiveerinud konkurssidel osalemine, kes on iseenda jaoks materjale teinud. Eks koolides on materjale rohkem, kõik ei jõua Kooliellu.“
Aga Koolielus vaatate, et kasutusse jõuaksid üksnes kvaliteetsed materjalid?
„Selline ülesanne on mulle pandud, jah. Ulatuslikke materjale, mis hõlmaksid mitut teemat, ega neid seal HEV-materjalide all palju ei ole. Kipuvad olema rohkem ühe tunni või ühe teemaga seotud õppematerjalid. Aga rohkem õppematerjale oleks vaja küll, kas või tavaõpikuid vastavalt vajadusele kohendada.“
Tartu Hiie kooli õppealajuhataja, logopeed Hene Binsol. Foto:erakogu.
Vaata lisaks: