„Ma olen väga rahul, et koolis on õpilasi, kes tahavad asjaga pikalt tegeleda, süveneda,“ ütleb Nutilabori huviringi juhendaja Kairi Ainjärv Koolielule. „Tahtsin populariseerida programmeerimise õpet ja seda, et õpilased huvituks rohkem reaalainetest ja infotehnoloogiast.“

Nii avaldas kool möödunud aastal soovi osaleda Nutilabori projektis, kus sihtasutus Vaata Maailma koos EMT, Elioni ja Microsoftiga on võtnud eesmärgiks soodustada uute infotehnoloogia-alaste huviringide tekkimist, et selle abil tõsta infotehnoloogiat õppima asujate arvu pärast gümnaasiumi lõpetamist.

Projekti kaudu sai Järva-Jaani gümnaasiumi huviring 4 nutitelefoni, mis nüüd kõik äppide loomisega vatti saavad.

Ainjärve sõnul on õpilaste jaoks raskeim leida see suurepärane idee, millega minna maailma. „Uut Skype’i me pole veel leiutanud,“ lisab Ainjärv. Kui uue Skype’ini on veel aega, siis esimesed rakendused, mida teistelegi varsti näidata võib, on juba valmis. Üks neist on Artur Abroi tehtud mobiilirakendus, kus saab kontrollida oma teadmisi Euroopa Liidu pealinnade teemal. Sken Selge tegi aga mobiilirakenduse, millega tutvustab majandusgeograafiat.

Tagasiside viib edasi
Sken Selge, Dianne Aalde, Artur Abroi ja Eva Maria Soodla esitlesid aprilli lõpus Tallinnas toimunud Microsofti hariduskonverentsil Järva-Jaani gümnaasiumi Nutilabori huviringi ja said seal oma loodud rakendustele ka tagasisidet.

„Mul õnnestus saada oma äpi kohta natuke kriitikat saada, et mida peaks nii kasutajamugavuse kui disaini osas paremaks tegema,“ rääkis 9. klassis õppiv Artur Abroi Koolielule. Kui raske siis ühe mobiiliäpi tegemine on? „Keskmine,“ vastab samuti 9. klassi õpilane Sken Selge. „Mina arvasin, et see on raskem,“ märkis poiste kooliõde Dianne Aalde. „Kõigepealt on vaja Windows Visual Studio Express tarkvara ja selle kaudu saab hakata kirjutama koodi,“ tutvustas Sken. Kui kood on kirjutatud, tuleb seda veel testida ning tõenäoliselt on vaja koodi veel kordi ja kordi ümber kirjutada.  Noored leiavad, et kõige raskem on hea idee leidmine. „Hea idee viib hea äpini,“ võtab Sken teema kokku.

Eva Maria Soodla, Artur Abroi, Sken Selge ja Dianne Aalde Microsofti hariduskonverentsil oma loodud mobiilirakendusi esitlemas. Foto: Merje Pors
Progemine elukutseks
Artur hakkas programmeerimise kohta uurima juba enne huviringi ning praeguseks on tal idee minna programmeerimist edasi õppima. Ka Sken usub, et just programmeerimine on see, millega võiks enda tuleviku siduda. Dianne veel nii kindel pole – talle meeldivad paljud erinevad valdkonnad.

Järva-Jaani gümnaasiumis on noortel võimalik keskkoolis arvutite ja arvutivõrkude suunal edasi õppida. Näiteks õpetatakse seal koostöös Järvamaa kutsehariduskeskusega arvutigraafikat, programmeerimise aluseid, arvutite lisaseadmeid, arvutite riistvara ja andmebaaside aluseid.

Nii Dianne, Sken kui ka Artur leiavad, et osalemine äppide loomise huviringis on neile uusi teadmisi ja oskusi toonud. Nutitelefonid on suuremal osal nende eakaaslastest ning selle asemel, et nende olemasolu koolitunnis täielikult eirata, võiks õpetajad neid julgemalt õppetöös ära kasutada, leiavad noored. Huviringi juhendaja Kairi Ainjärv on Koolielu e-kursuselt „Nutitelefonide rakendused ja nende kasutamine õppetöös“ selleks mitmeid häid mõtteid juba leidnud.

Artur Abroi loodud Euroopa Liidu pealinnade teemaline mobiilirakendus.
 
Samal teemal:

• Nutilaboris alustab tööd 500 õpilast
• M-õpe geograafiatunnis
• Iganenud keelud klassiruumis
• Uue telefoni ostmisel eelistab eestlane nüüd nutitelefoni
• Nutitelefon loeb mustmiljon sammu
• Pelgulinna gümnaasiumis startis nutiõppe pilootprojekt